VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; 2) Re arvu väärtus; 3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal); 4) Eu kriteeriumi väärtus; 5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi. 1.5.5
Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. Puhkpille valmistatakse enamasti metallisulamist ja mõningatest muudest metallidest Põhimõtteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Pikad pillitorud, nagu näiteks metsasarvel, keeratakse mitmesse ilusasse rõngasse. Kõikidel puhkpillidel on toru otsast laienev (välja arvatud flöödil). See laienev toruosa on puhkpilli resonaator. Siin ei saa puhkpilli hääl niivõrd kõlajõudu juurde, vaid toimub kõlavärvi ja -varjundi viimistlemine. Kõlajõu resonaatoriks on terve puhkpillitoru ise. Selleks et puhkpillil mõnda meeldivat viisi mängida, on vaja muuta pillitorus võnkuva õhusamba pikkust. Et saada kõrgemaid toone, peab pillimees õhusammast pillitorus lühendama, madalatetoonide saamiseks tuleb aga õhusammast pikendada. Peale õhusamba pikendamise-lühendamise saab puhkpillil
ulatuks, oleks ju väga ebamugav panna mõnd viisi mängima. Seepärast on niisugustel pikkadel pillidel toru kõveraks keeratud. Pikad pillitorud, nagu näiteks metsasarvel, keeratakse mitmesse ilusasse rõngasse. Lühemad pillitorud, nagu näiteks trompetil, keeratakse ühte piklikku tiiru. Sedasi on pillimehel juba hoopis mugavam oma pikka pillitoru käsitseda Kõikidel puhkpillidel on toru (välja arvatud flöödil) otsast laienev. See laienev toruosa on puhkpilli resonaator. Siin ei saa puhkpilli hääl niivõrd kõlajõudu juurde, vaid toimub kõlavärvi ja -varjundi viimistlemine. Kõlajõu resonaatoriks on terve puhkpillitoru ise. Selleks et puhkpillil mõnda meeldivat viisi mängida, on vaja muuta pillitorus võnkuva õhusamba pikkust. Niisamuti nagu muutumatu pikkusega pillikeel, nii annab ka muutumatu pikkusega õhusammas ainult ühe tooni. Ja ühetoonilist jorisemist läheb pikapeale kindlasti igavaks kuulata. Et saada kõrgemaid
D8-D9 11 9 67 0,00018 5 D9-D10 11 9 67 0,00018 5 D10- 11 9 67 0,00018 D12 5 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1. Vedeliku voo kiirus 2. Re arvu väärtus 3. Rõhukadu 4. Eu kriteeriumi väärtus Eu = p w 2( ) 5. Sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused l w2 ph = d 2 w2 pkt = 2 1a) 1b) 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi abil = 0,316 Re-0,25 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused Tabel 1.2 Sirgetes torudes voolamise arvutustulemused Katse Torusti Vee kiirus nr. ku nr. , m/s Re Eu p, Pa arv e, mm 1
skeemil. Töötav keha läbib torusüsteemi üks kord. Seejuures on vee ja auru poolt paralleelselt ühendatud enamasti mitu toru. Toru süsteemi ühest otsast sisenenud vesi peab olema teise otsa jõudes suuremalt osalt aurustunud. Täielikku aurustumist ei saa alati lubada, sest täielikul aurustumisel võivad soolad sadeneda toru sisepinnale. Joonis 16-12. Spiraalse torusüsteemiga otsevoolu katel Tekkiv sade omab suurt termilist takistust ja viimast toruosa uhutaks siis keeva vee asemel auruga, mille jahutav toime võiv olla kuni 1000 korda väiksem kui keeval veel. Sellistes tingimustes toimuks sadestistega toruosa ülekuumenemine ja purunemine. Seega peaks katlast väljuval aurul olema küllalt suur niiskus. Selle eraldamiseks on katla järel separaator, mis tagab aurule nõutava kuivuse. Väljasepareeritav vesi juhitakse soojusvahetisse, toitevee ettesoojendamiseks ja siis kas täielikult või osaliselt drenaazi
Katel töötab otsevoolu skeemil. Töötav keha läbib torusüsteemi üks kord. Seejuures on vee ja auru poolt paralleelselt ühendatud enamasti mitu toru. Toru süsteemi ühest otsast sisenenud vesi peab olema teise otsa jõudes suuremalt osalt aurustunud. Täielikku aurustumist ei saa alati lubada, sest täielikul aurustumisel võivad soolad sadeneda toru sisepinnale. Joonis 16-21. Spiraalse torusüsteemiga otsevoolu katel Tekkiv sade omab suurt termilist takistust ja viimast toruosa uhutaks siis keeva vee asemel auruga, mille jahutav toime võiv olla kuni 1000 korda väiksem kui keeval veel. Sellistes tingimustes toimuks sadestistega toruosa ülekuumenemine ja purunemine. Seega peaks katlast väljuval aurul olema küllalt suur niiskus. Selle eraldamiseks on katla järel separaator, mis tagab aurule nõutava kuivuse. Väljasepareeritav vesi juhitakse soojusvahetisse, toitevee ettesoojendamiseks ja siis kas täielikult või osaliselt drenaazi
suunaga). Energia jäävuse seaduse kohaselt peab see olema võrdne mehaanilise koguenergia muuduga . Asendades massi tiheduse ja ruumala kaudu , rakendades pidevuse teoreemi ning koondades sarnased liikmed, saamegi ülaltoodud võrduse, kus rõhk p sõltub nii voolamiskiirusest kui toruosa kõrguses. Loeng 8 · Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Boyle-Mariotte'i seadus: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const. kui T=const.. , , kus Vm on moolruumala - ühe mooli gaasi ruumala temperatuuril T ning rõhul p, R=8.314 J/moolK on gaasi universaalkonstant. Clapeyroni-Mendelejevi võrrand: .
kiirusvektori suunaga). Energia jäävuse seaduse kohaselt peab see olema võrdne mehaanilise koguenergia muuduga Asendades massi tiheduse ja ruumala kaudu , rakendades pidevuse teoreemi ning koondades sarnased liikmed, saamegi ülaltoodud võrduse. 41 Bernoulli võrrand: rõhk p sõltub nii voolamiskiirusest kui toruosa kõrgusest . TORRICELLI VALEM Järeldused Bernoulli võrrandist: Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus. Tõepoolest, kui , saame const. Seega peab kiiruse suurenemisel esimene liidetav vähenema. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on niisama suur, kui on lõppkiirus veetaseme ja väljavooluava kõrguste vahele vastavalt kõrguselt kukkumisel.
annaabi.ee 
