magnetvoog t aeg B magnetiline induktsioon S pinnatükk vektorina Ii induktsioonivoolu tugevus R takistus N1 ja N2 keerdude arv poolis I1 ja I2 voolutugevus poolis 1 ja 2 magnetvoog poolis EMJ1 ja EMJ2 indutseeritud elektromotoorne jõud poolis M21, M12 ja M vastastikune induktiivsus L eneseinduktiivsus N keerdude arv poolis magnetvoog poolis I voolutugevus U pingelangus poolis i hetkvoolutugevus W hetkvõimsus E energia S toroidi keeru ristlõike pindala r toroidi keerdude kaugus teljest B magnetilise induktsiooni suurus µ0 magnetiline konstant e magnetvälja (elektrivälja, elektromagnetvälja) energia tihedus µ keskkonna magnetiline läbitavus E elektrivälja tugevus 0 elektrostaatiline konstant keskkonna dielektriline läbitavus c valguse kiirus vaakumis Erirelatiivsusteooria s tee pikkus t aeg u oletatav valguse kiirus Maa suhtes
Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 43. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist. Tsirkulatsiooni avaldis: Sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldis: 44. Leidke solenoidi magnetinduktsiooni valem. Vaatame lõpmata pikka solenoidi. Magnetinduktsioon piki solenidi telge ja ühesugune kõikjal kui vaid keerdude arv pikkusühiku kohta on sama. 45. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. Kui kontuur valida väljaspoole keerde, siis tsirkulatsioon oleks null. See tähendab, et magnetväli on ainulyt toroidi sees. Toroid on lõpmata pika solenoidi omadustega. 46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. Lawrenci jõud: 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Külgedele a jõudu ei mõju
Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 43. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist. Tsirkulatsiooni avaldis: Sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldis: 44. Leidke solenoidi magnetinduktsiooni valem. Vaatame lõpmata pikka solenoidi. Magnetinduktsioon piki solenidi telge ja ühesugune kõikjal kui vaid keerdude arv pikkusühiku kohta on sama. 45. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. Kui kontuur valida väljaspoole keerde, siis tsirkulatsioon oleks null. See tähendab, et magnetväli on ainulyt toroidi sees. Toroid on lõpmata pika solenoidi omadustega. 46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. Lawrenci jõud: 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Külgedele a jõudu ei mõju. Jõud püüab
33. Koguvoolu seadus. Koguvoolu seadus seob magnetvälja allika magnetilise induktsiooniga. Magnetvälja tsirkulatsioon mööda pinna kinnist kontuuri võrdub voolude summaga, mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda. ❑ Valem: ∮ ❑B (vektor)*dr (vektor) = μ *I 0 k <<-- see võib mõnel puhul olla ka negatiivne väärtus, ❑ sest paaris kohas mul on pandud see valem koos *cos a. 34. Solenoidi magnetväli.Toroidi magnetväli. Solenoid kujutab endast peenikest juhet, mis on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Solenoidis tekib magnetväli voolu läbisuunamisel solenoidist. Väljaspool solenoidi magnetväli puudub. Lõpmata pikk solenoid on mudel. Lõpmata pika solenoidi sees on homogeenne magnetväli, kus magnetvälja tugevus ei sõltu kaugusest keskpunktist. Reaalses solenoidis on magnetväli tugevam solenoidi keskel. Solenoidi magnetvälja suund sõltub elektrivoolu suunast
kontroll d. Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused A) Elektrivool tekkimise tingimused ja karakteristikud B) Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria C) Klassikalise eketronteooria katseline kontroll D) Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused 14. Magnetostaatika a. Magnetväli b. Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus c. Sirge juhi magnetväli d. Ringvoolu magnetväli e. Koguvooluseadus f. Toroidi ja pika solenoidi magnetväli g. Lorentzi jõud A) Magnetväli B) Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus C) Sirge juhi magnetväli D) Ringvoolu magnetväli E) Koguvooluseadus F) Toroidi ja pika solenoidi magnetväli G) Lorentzi jõud
l kohta B∗l=μ 0∗n∗l∗I ⇒ B=μ0∗n∗I ❑ Kui lõik 1-2 asub väljaspool solenoidi, siis ∮ ⃗B∗d l⃗ =0 L Seega väljaspool on lõpmata pika solenoidi magnetinduktsioon null. Kui on lõpliku pikkusega solenoid, siis magnetinduktsioon on maksimaalne solenoidi keskel ja kahaneb äärte poole. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. ❑ ∮ ⃗B∗d l⃗ ¿ B∗2 πr =μ0∗N∗I L N-keerdude koguarv. N- keerdude arv pikkusühiku kohta μ 0∗N∗I B= 2 πr N n= B=μ0∗n∗I
(Kolmeaheliline struktuur). Teatud nukleotiidide järjestused põhjustavad DNA ebaharilikke sekundaarstruktuure: Painded: tekivad enam kui nelja järjestikuse A esinemisel DNA ahelas. Ristikujulised ja juuksenõelstruktuurid tekivad palindroomsete järjestuste esinemise korral (palindroomseteks nim kaheahelalise DNA järjestuselõike, kus esineb kahekordnse sümmeetriaga pöördkordused). Superspiraalid. DNA kaksikheeliks on keerdunud ümber imaginaarse toroidi, ümber iseenda või asetsevad pikas lineaarses ahelas. Ensüümid (topoisomeraasid, güraasid) võivad luua või kõrvaldada superspiraale. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesiniksidemete kaudu. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel komplementaarsusprintsiibi alusel. A=T(DNA) või U(RNA), G=C 4. RNA struktuurielemendid. RNAde struktuuritasemed: mRNA: 1o (oletatakse ka 2o); tRNA: 1o, 2o, 30; rRNA: 1o, 20, 3o, 4o. tRNA sekundaarstruktuur. Ristikheinaleht
2. Mida nimetatakse koguvooluks? 3. Kirjutada matemaatilise summa märk ja nimetus. 4. Mida ütleb koguvoolu seadus? 23.Sirgjuhtme ja pooli magnetväli. 1. Kuidas muutub elektrivoolust põhjustatud magnetväli kui voolu juhtmes viiekordistada? 2. Mida ninetatakse solenoidiks? 3. Millest oleneb solenoidi ümber tekkiva magnetvälja suurus? 4. Mida nimetatakse amperkeeruks? 5. Mida nimetatakse pooliks? 6. Kus kasutatakse pooli omadusi? 7. Mis on rõngaspooli e. toroidi omapäraks? 8. Kas magnetväli tekib ka väljaspool rõngaspooli e. toroidi? 9. Kas vooluga juhtmekeerd omab magnetilisi pooluseid? 10.Kas vooluga juhtmekeerd tõmbab enda sisse ferromagnetilisi kehi? 11.Kas solenoid tõmbab terassüdamiku enda sisse? Põhjenda. 12.Kas vooluga juhtmekeerd mõjub teisele vooluga juhtmele? 24.Rööpvoolude vastastikune mõju. 1. Kuidas vooluga juhtmed üksteist mõjutavad?. a) Millise jõu tekitavad vastassuunalised voolud?
92. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist 93. Leidke solenoidi magnetinduktsiooni valem. 94. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. 95. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere’i jõu valem. 96. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment
2 = 4R (1 + 1) = 0 2 4R - 2 B 92. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist 93. Leidke solenoidi magnetinduktsiooni valem. 94. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. 95. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 96. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 97. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 98. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 99
osaga Teatud nukleotiidide järjestused põhjustavad DNA ebaharilikke sekundaarstruktuure: Painded: tekivad enam kui nelja järjestikuse A esinemisel DNA ahelas. Ristikujulised ja juuksenõelstruktuurid tekivad palindroomsete järjestuste esinemise korral (palindroomseteks nim kaheahelalise DNA järjestuselõike, kus esineb kahekordnse sümmeetriaga pöördkordused). Superspiraalid. DNA kaksikheeliks on keerdunud ümber imaginaarse toroidi, ümber iseenda või asetsevad pikas lineaarses ahelas. Ensüümid (topoisomeraasid, güraasid) võivad luua või kõrvaldada superspiraale. DNA tertsiaarstruktuur - nukleiinhappe ruumiline struktuur DNA kvaternaarstruktuur- kompleksid valkudega (kromatiin), kõrgemat järku nukleiinhapete organisatsioon Lämmastikalused paarduvad omavahel vesiniksidemete kaudu. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel komplementaarsusprintsiibi alusel. A=T(DNA) või U(RNA), G=C
Lehekülg 2. DNA tertsiaarstruktuurid. Superspiraalid. Ensüümid võivad tekitada või kõrvaldada superspiraale. Negatiivne superspiralisatsioon võib tekitada ristikujulisi struktuure. Tüübid: (a) DNA kaksikheeliks on keerdunud spiraaliks ümber imaginaarse toroidi. (b) DNA on keerdunud ümber iseenda. (c) superspiraalid pikas ja lineaarses DNA ahelas (kromosomaalse DNA mudel). Kerimine ümber valgupooli (nukleosoomi) stabiliseerib DNA superspiraalset struktuuri. Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda
II ja III tüüpi restriktaasid lõikavad DNA mõlema ahela teatavaid fosfodiestersidemeid Võivad potentsiaalse lõikamispunkti (saidi) juures ära tunda 4...6 ("six- cutter") või rohkem aluseid Leiavad laialdast kasutamist geenitehnoloogias DNA SEKUNDAARSTRUKTUUR Kaksikspiraal, mida fikseerivad vesiniksidemed komplementaarsete lämmastikaluste vahel. DNA TERTSIAARSTRUKTUUR e superspiraalid (a) DNA kaksikheeliks on keerdunud spiraaliks ümber imaginaarse toroidi. (b) DNA on keerdunud ümber iseenda. (c) Eukarüootne DNA (pikk, lineaarne ahel) on keerdunud ümber iseenda (kromosomaalse DNA mudel). Topoisomeraasid ja güraasid - ensüümid, mis võivad tekitada või kõrvaldada superspiraale. Kromosoomid Kromosoomid on kromatiini struktureerunud vormid. NB! 1DNA molekul + valgud = kromosoom Kromatiin = nukleoproteiinkompleks, koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest valkudest. DNA keritakse ümber histoonvalgu poolide
1. Selgitage järgmisi termineid ja mõisteid: a) Nukleiinhappe primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuur Primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust. Kovalentsed sidemed sekundaarstruktuur vesiniksidemed komplementaarsete aluspaaride vahel, DNA'l biheeliks, tRNA'l ristikheinaleht tertsiaarstruktuur superspiraalid, DNA kaksikheeliks võib keerduda spiraaliks ümber iseenda või imaginaarse toroidi, samuti on olemas superspiraalid pikas ja lineaarses DNA ahelas (kromosomaalse DNA mudel). Tetrsiaarstruktuure esineb ka tRNA'l ja rRNA'l b) DNA denaturatsioon/renaturatsioon DNA denaturatsioon on biheeliksi lahtikeerdumine. Struktuuri võivad lõhkuda ekstremaalne temperatuur, keskkonna pH (3 või 10) ja ioonjõud ning tugevad vesiniksidemete moodustajad. DNA renaturatsioon korrastatud struktuuri taastumine.
voolu toimel magnetväli, mis on täiesti sarnane püsimagnetit ümbritseva magnetväljaga. Magnetjõujoonte suunda aga samuti ka pooluseid pooli otstes saab määrata kruvireegli abil. kui kruvi pöörlemissuund ühtib voolu suunaga poolis, siis kruvi kulgeva liikumise suund ühtib magnetjõujoonte suunaga. Rõngaspooli magnetväli Rõngaspool ehk toroid moodustub sõrmuse- kujulisest südamikust, millele on ühtlaselt mähitud w keerdu. Kui toroidi mähist läbib vool I, siis koguvoolu seaduse põhjal I w= H l , millest Iw H= . l Magnetiline induktsioon toroidi telgjoonel Iw B = µa H = µa . l Eeldades, et magnetvoo tihedus kogu rõngassüdamikus on sama suur kui telgjoonel, on magnetvoog 46 I wS = B S = µa , l S südamiku ristlõikepindala ruutmeetrites l magnetahela keskmine pikkus.
Magnetiline läbitavus 30000 Südamiku mass mc 395 g Südamiku pindala Ac 1,9 cm2 Ava pindala Aw 44,2 cm2 Kogu välispindala At 604 cm2 Toroidi välisraadius ro 10,4 cm Toroidi siseraadius ri 7,5 cm Toroidi kõrgus 2,85 cm Primaarvoolu efektiivväärtus I1 = IF max q = 8 0,4 = 5,06 A. Primaarmähise keerdude arv 220 Usup minq 248 0,4
annaabi.ee 
