tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid, mis on kooriruumiga seotud ja moodustavad ühtse ruumikompositsiooni; levis eriti prantsuse keskaegses arhitektuuris. Fiaal - gooti arhitektuuris ahta tornikese taoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga. Ristlillik - ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail gooti arhitektuuris, kasutati tornide, viilude, vimpergide ja fiaalide tipu kaunistamiseks. Krabi - lillede ja lehtede kuju järeleaimav, gooti arhitektuurile iseloomulik ehismotiiv, millega kaunistati ehisviile, fiaale ja tornikiivreid suurema kerguse ning õhulise mulje saamiseks.
kooriümbriskäiguga. Notre-Dame du Port kirik. AJASTU ISELOOMUSTUS KT. ROMAANI ARHITEKTUURI SÜSTEEM GOOTI ARHITEKTUURISÜSTEM ROMAANIKUNST ROMAANI V GOOTI PERIOODIL gooti arhitektuurisüsteem sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna. Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese- fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e. vimperg, mille servad olid kaunistatud krabidega. Kõige tipus oli ristlillik. Portaalide kohal olid suured ümmargused roosaknad. Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited
II poolel puudunud ja käsoleva sajandi algul renoveerimistööde käigus seinaga asendatud. Algselt oli tegemist linnuse kiriku osaga, kuhu oli õigus siseneda vaid vaimulikuseisusest inimestel. Ruudukujulise põhjaplaaniga ruumi keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiniss. Mõlemad on kujundatud rikkalikult ja väga tugevalt reljeefsetena. Konsoolidele toetuvad kolmnurksed fiaalidega (saleda tornikese taoline kaunistus) rippsambad. Nisside peal, fiaalide vahel on gooti krabidega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab
saj. II poolel puudunud ja käsoleva sajandi algul renoveerimistööde käigus seinaga asendatud. Algselt oli tegemist linnuse kiriku osaga, kuhu oli õigus siseneda vaid vaimulikuseisusest inimestel. Ruudukujulise põhjaplaaniga ruumi keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiniss. Mõlemad on kujundatud rikkalikult ja väga tugevalt reljeefsetena. Konsoolidele toetuvad kolmnurksed fiaalidega (saleda tornikese taoline kaunistus) rippsambad. Nisside peal, fiaalide vahel on gooti krabidega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Kabel ,,Pikk Hermann": Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19
Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Milano toomkirik (Duomo di Milano) on üks tuntuimaid gooti stiilis ehitisi Euroopas. Ta asub Põhja-Itaalias Milano linna südames Piazza del Duomo ääres. Viielööviline, 157 m pikk ja 92 m lai basiilika on üks suurimaid gooti katedraale maailmas. Ta on mõeldud mahutama 40 000 inimest. Peatorn on 109 m kõrge. Katedraali tähelepanuväärseim osa on katus oma 135 tornikese ja tohutu hulga kujude ning veesülititega. Ehitamisega alustati Gian Galeazzo Visconti ajal 14. sajandil. Nimelt oli Gian Galeazzo pärast võimuletulekut Milanos laiendanud oma valdusi üle kogu Lombardia idaosa, allutanud endale osa Veneto piirkonnast ning maid ka lõuna pool. Unistades tervet Põhja-Itaaliat katvast kuningriigist, vajas ta oma tulevasele pealinnale väärilist kirikut. Gian Galeazzo andis heldelt maksuraha tohutu hulga marmori hankimiseks ja kohaletoimetamiseks.
Vagudes paiknevad: ees paremal vaos - sapipõis; taga paremal – alumine õõnesveen; keskel, ristivaos on maksavärat (porta hepatis); vasakus vaos sidemed. Maksa siseehitus: 2 sagarat: parem – (suurem) ja vasak (ulatub üle keskjoone vasakule), 4-8 segmenti. Väikseimad ühikud on kas maksasagarikud, portaalsagarikud või aatsinused – oleneb sellest, millist funktsiooni uuritakse! Maksasagariku ehitus: Maksasagarikud on 6 (5)- kandilised, tornikese kujulised rakukogumikud, läbimõõt 1-2 mm, kõrgus 2- 3 mm. Maksasagariku keskel on tsentraalveen, nurkades sagarikevahearter, - veen ja – sapijuha. Maksarakud paiknevad 2-kihiliste plaatidena, millede vahel on sinusoidid – peened pilud (kapillaarid!) Nurkades olevate veeni ja arteri harude kaudu läheb veri sinusoididesse, seal seda töödeldakse, edasi läheb veri tsentraalveeni ja sealt maksaveenide kaude maksast välja.
eeskujul Pidurefektooriumi krval konvendihoone lunanurgas paikneb kabel - krgeim ruum linnuses. Ruudukujulise phiplaaniga ruumi keskel toetab vlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiorv. Mlemad orvad on 10 rikkalikult kaunistatud: konsoolidele toetuvad fiaalidega (saleda tornikese taoline kaunistus) rippsambad, nende vahel orvade kohal on gooti krabide (lillede ja lehtede kuju järeleaimav ehismotiiv) ja kolmiksiirudega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Kuigi pisut kannatada saanud, on säilinud keskaegne kivist altarilaud. Rdu (kantsel) kirdeseinas on hilisemat päritolu. Kabeli loodeseina on müüritud kolm Tallinna meistri Reynkeni poolt 1515. a. paiku loodud dolomiidist vapitahvlit. Keskmisel näeme taas piiskopkonna ja linnuse sümbolit -
kolmteistkümmend suure prohveti kuju, ja suure voodiga, mis oli üksteistkümmend jalga lai ja kaksteistkümmend pikk. Neisse suurtesse mõõtmeisse kadus ta ise ära. See korraliku linnakodaniku hingega kuningas eelistas Bastille' väikest tuba väikese voodiga. Pealegi oli Bastille Louvre'ist tugevamini kindlustatud. 2 4 5 See «kambrike», mida kuningas kuulsas riiklikus vanglas enesele oli reserveerinud, oli siiski suur küllalt, võttes enda alla peatorni otsa ehitatud tornikese pealmise korruse. See oli ümmargune ruum, mille põrand oli vaipade asemel kaetud läikivate õlgmattidega, laetalad pealistatud kullatud tinast liiliatega, talade vahed aga värviliseks maalitud ja paneelid kaunistatud valgete tinaglasuurrosettidega kuldkollase ja peene indigo-seguga heleroheliseks värvitud pinnal. Aknaid oli ainult üks. See oli teravakaareline ja selle ruudud olid võretatud vasktraatvõrgu ja raudpulkadega
annaabi.ee 
