ja suursugune. Põhiosa kiriku sisustusest kantsel, pingid, jne on teostatud Otto Pius Hippiuse jooniste järgi. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujutav freskotehnikas altarimaal ,,Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresko teostas Eesti soost kunstnik Johann Köler. Altarimaal valmis 10 päevaga, ehk 23. juuliks 1879. Kaarli kiriku vanemaks osaks on tornikellad. Põhjatornis olev kell on kingitud 1696. aastal Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ühtlasi ka ainuke mälestus 1670 aastal ehitatud puukirikust. Lõunatornis on 1870 aastal kaupmees I. E. Steinbergi poolt annetatud malmkell.
peaaegu mustad. Vaatamisväärsused · Kirikuaia vanad paekiviristid. · Mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, mis avati 14. oktoobril 1989 250. aastapäevaks. · Puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger). · Võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel. · Oreliprospekt. · Hiigelsuur puidust kroonlühter. Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne). Kaks renessanss-stiilis kroonlühtrit ja veel teisigi kirikuriistu on vanast pühakojast alles, samuti üks siledaks kulunud pealispinnaga keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja teine, hilisem, eeskoja põrandas.
Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast. Paide kirikus asub Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud koguduse liikmete mälestusmärk- epitaaf, mille on kavandanud A. Roosileht. Vabadussõja mälestusmärk taastati 1989. a. Esimene teadaolev Paide Püha Risti koguduse õpetaja oli Johan Nigrinus, kes oli Paide koguduses teeninud 1619. a. paiku. Pikka aega on Paide Püha Risti koguduses teeninud D. G. Glanström (1767-1824), C. G. Hammerbeck (1825-1866), E. C. C. Tiesenhausen (1866-1886) ja C. Fr. J
Nende kirikute ehitamise ajaline vahe on aga peaaegu pool sajandit. Lääneportaali kohal asub teravkaarne aken. Kõrvalportaal asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära. Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks
on aga peaaegu pool sajandit. Lääneportaali kohal asub teravkaarne aken. Kõrvalportaal asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära. Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks
mainitud 10. sajandil. Neid leidus Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias, vähemal määral Inglismaal. Häälestatud tornikelli on olnud juba vähemalt 3000 aastat, kuid Euroopasse jõudsid need alles 11. sajandil. Esimest korda on seda kujutatud 1070. a. paiku ilmunud piiblis, kus kellamees lööb ühe käega seitsmest kellast kellamängu ja teisega trummi. 13. sajandil mehhaniseeriti mõned raekoja kelladega ühendatud kellamängud nii, et hammasratta mehhanism pani tornikellad aega lööma. Kurandid ehk kellamängud. Muusikaliste tornikellade valmistamise kunsti täiustati Madalmaadel ja Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid, tõstsid pulgad kange, mis olid traadi abil haamritega ühendatud. Kaks varaseimat linnakella, mis
Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks.Aeg oleks kui mingil distansil. Aeg liigub minevikust oleviku kaudu tulevikku Tsükliline aeg tähendab, mingi periood saab otsa ja algab uus. Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju. Päev · Keskpäev ( päike on lõunas, kõige kõrgemal) · päevade märkimine nr + kuu. Nt Saksamaal 12. saj · tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta · päekeseaasta , nelipööripäeva · aasta jaotamine kaheks tööperioodiks ( Hurt) jüripäevast mihklipäevani mihklipäevast jüripäevani Esimene trükitud kalender 1731. Usundile tuginev ajatunnentus. Aega tajutakse kui erineva/ vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike. -Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne- eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12 Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg
Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks. Aeg oleks kui mingil distantsil. Aeg liigub minevikust oleviku kaudu tulevikku. Tsükliline aeg tähendab, et mingi periood saab otsa ja algab uus. Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju. Päev: keskpäev (päike on lõunas, kõige kõrgemal) - päevade märkimine nr + kuu. Nt. Saksamaal 12. saj - tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta: nelipööripäeva - aasta jaotamine kaheks tööperioodiks (Hurt) o jüripäevast mihklipäevani, mihklipäevast jüripäevani - Esimene trükitud kalender 1731. Usundile tuginev ajatunnentus: Aega tajutakse kui erineva/vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike. - Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne- eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12 Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg:
Teekond mööda maismaad kulges üle Riia, Memeli (Klaipda) ja Königsbergi. Tallinnast Berliini jõudmine nõudis paremal juhul kolm nädalat, mida kõikvõimalikud reisiootamatused enamasti veelgi pikendasid. Informatsiooni edastamine ei olnud üldjuhul kiirem inimese liikumisest. Valgustelegraaf oli küll juba antiikajast tuttav, kuid see ei võimaldanud pikemate sõnumite saatmist. Omal moel edastasid informatsiooni ka signaalpasunad ja tornikellad. Informatsiooni edasitoimetamise kiirus sõltus paljuski selle olulisusest. Uudised Pärtliööst Pariisis jõudsid Madridi kolme päevaga, kuigi tavaliselt kulus kulleril selle vahemaa läbimiseks kümmekond päeva. Regulaarse postiühenduse rajas 1490. aastal Franz von Taxis, ühendades tollal keisri residentsiks olnud Innsbrucki Brüsseli, Veneetsia ja Roomaga. Postiteedele rajati kindlate vahemaade, enamasti paarikümne kilomeetri taha postijaamad hobuste vahetamiseks
dArtagnan valjusti. 121 Endamisi aga mõtles, et sellega avaneb soodus võimalus kõnelda ilusast väikesest proua Bonacieux'st, kellest olid haaratud juba kõik ta mõtted, kuigi veel mitte süda. Esimese armastuse puhul ei tohi veel nõuda diskreetsust. Esimese armastusega kaasub nii suur rõõm, et see peab üle ajama, sest vastasel korral ta lämmatab. Juba kaks tundi valitses Pariisis hämarus ja linn hakkas jääma tühjaks. Kõik Saint- Germaini eeslinna tornikellad lõid üksteist. Oli mahe õhtu. D'Artagnan sammus piki väikest tänavat, mis asub seal, kus tänapäeval kulgeb Assasi tänav. Ta hingas lõhnadest küllastatud hõngu, mis koos tuulega tuli Vaugirard'i tänava poolt ja mida saatsid siia õhtukastest ja öötuulest värskendatud aiad. Kaugusest, üle lagendiku laialipillatud kõrtsidest kostis joodikute laulu, kuigi tugevad aknaluugid seda summutasid. Maja, kus elas Aramis, asus Cassette'i ja Servandoni tänava vahel.
annaabi.ee 
