Soojätkamine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2...3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. Paar ujub kudemisplatsil 1...2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Kudemine toimub tavaliselt päikesetõusul. Isaskala puhastab kudemiseks väljavalitud platsi mudast ja prahist ning kaevab sinna pesalohu. Vastandina tormakale pulmamängule, on kudemine vaikne ja tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub, isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja kuni vastsete koorumiseni. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga. Vastsed kooruvad 7..
valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse karakterite kontrastsuse võtet. Õrnatundeline ja nukrutsemisele kalduv Arno Tali vastandub tormakale võrukaelale Joosep Tootsile. "Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega. Kuid "Suves" ei suutnud Luts saavutada "Kevade" kunstilist taset; pinnalisust ning mõttelist vaesust korvavad küll oskuslik situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika rakendamine. "Suves "
''Daam lehvikuga'' (1909). Üks kubismi tippteoseid ''Kolm naist'' on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ''Kolme naise'' juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis. Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ''Tants laudlinadega'', kuid kui seal on kõik tasapinnad liikumises, alludes tormakale pöörlemisele, siis siin on liikumine ja staatika teineteist tasakaalustavad ja kristalselt selged. Kogu grupp meenutab tõepoolest keerulist kristalli, mis tegelikult ju kasvabki niimoodi, et selle elemendid on seotud konstruktiivse loogika alusel. Just see innustabki kunstnikku. Monumentaalse grupi kristalset struktuuri rõhutab omakorda ruugete toonide ülekaal, mille kaaluks ja materiaalsus tasakaalustavad pildi sisemist pinget. Üle pea
liialdus: ''Daam lehvikuga'' (1909) Üks kubismi tippteoseid ''Kolm naist'' on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ''Kolme naise'' juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis. Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ''Tants laudlinadega'', kuid kui seal on kõik tasapinnad liikumises, alludes tormakale pöörlemisele, siis siin on liikumine ja staatika teineteist tasakaalustavad ja kristalselt selged. Kogu grupp meenutab tõepoolest keerulist kristalli, mis tegelikult ju kasvabki niimoodi, et selle elemendid on seotud konstruktiivse loogika alusel. Just see innustabki kunstnikku. Monumentaalse grupi kristalset struktuuri rõhutab omakorda ruugete toonide ülekaal, mille kaaluks ja materiaalsus tasakaalustavad pildi sisemist pinget. Üle pea heidetud käega figuurid ja nende uinuvad näod
IX sümfoonias sidus Beethoven sümfoonia vokaalmuusikaga esmakordselt osalevad sümfoonia ettekandel (finaalis) koor ja solistid. Tekstpärines F. Schilleri oodist (=kiidulaulust) "Rõõmule". Kõiki osi läbivaks motiiviks on intervall laskuv kvart. Beethoven loobus sümfooniates tavapärasest menuetist ning komponeeris selle asemel skertso. Ehkki tõlkes tähendab skertso nalja, võttis Beethoven asja siiski tõsiselt ning osa nimetus viitab ennekõike tormakale tempole.Loominguline inimene ,,Ta oli väike ning jändrik, atleedi kehaehitusega. Nägu oli tal lai, telliskivipunane. Erakordselt tihedad mustad juuksed, mis poleks nagu kunagi kammi näinud,hoidsid igasse külge harali. Silmadest hõõgus imelist jõudu. Nina oli lühike, kandiline ja lai, nagu lõvi koon. Hirmuäratavad lõualuud oleksid võinud pähkleid purustada...". Nõnda kirjeldas üht muusika ajaloo huvitavamat isiksust Beethovenit - kirjanik R. Rolland
selle asendamist "loomuliku" ehk armastusel põhineva kogukonnaga V loeng 19.10.2012 Sõprus Sõprus ja armastus Erinevusi: · armastus ei eelda vastastikusust, võib olla ka ühepoolne · armastusel on seksuaalne dimensioon, mida sõprade puhul ei ole · sõprus on "rahulik" võrreldes armastuse "tormakusega". Montaigne eelistab sõprust kui rahulikku ja stabiilset suhet, vastandudes kirglikule ja tormakale armastusele Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud (philia). Platoni eros ja Pauluse-Augustinuse agape tähendavad armastust kitsamas mõttes. Romantismis ja kristlikus traditsioonis (ja hiljem romantismis) põimuvad jälle tugevalt. Armastus ja sõprus ei ole teineteist välistavad tunded. Probleemsituatsioon Ateenas Kuidas saab linnriik (polis) harmooniliselt koos püsida, ilma et peaks pöörduma tagasi veresidemete või hõimusuhete juurde?
Fortuna on saatus või ettemääratus, saatus on vägagi muutlik, sest olukorrad, millesse inimene satub, muutuvad kogu aeg. Virtu on inimese mehisus, inimlik tugevus, inimlikud oskused. Machiavelli leiab, et saatus jätab poole asjadest inimese määrata, kui inimesel on piisavalt mehisust ja oskust. Inimese teod määravad ära poole tema saatusest, teise poole määrab saatus, saatus on Machiavelli sõnutsi kui naine, keda tuleb lüüa ja alistada ning kes alistub pigem noorele ja tormakale... Valitseja peab suutma käituda vastavalt muutuvatele olukordadele, kui olukord nõuab paindumatust, siis tuleb olla paindumatu, kui nõuab kompromisse, siis tuleb teha kompromisse. Isegi oma loomusega (kui kompromiss ei ole talle loomuomane) tuleb vajadusel vastuollu minna. Et Machiavelli on kiriku õpetust suhtes kriitiline, pole tolle aja kontekstis midagi erakordset, oli mitmeid teisigi, kes kahtlesid kristlikus maailmapildis ja moraalis (Campanella Päikseriik, Bruno, Galileo).
Vanas Roomas oli mitut sorti fortuunat lühike, kõhklev, halb õnn (fortuna mala), mehe õnn, naise õnn, lahinguõnn. Machiavelli leiab, et saatus jätab poole asjadest inimese määrata, kui inimesel on piisavalt mehisust ja oskust. Inimese teod määravad ära poole tema saatusest, teise poole määrab saatus, saatus on Machiavelli sõnutsi kui naine, keda tuleb lüüa ja alistada ning kes alistub pigem noorele ja tormakale... Valitseja peab suutma käituda vastavalt muutuvatele olukordadele, kui olukord nõuab paindumatust, siis tuleb olla paindumatu, kui nõuab kompromisse, siis tuleb teha kompromisse. Isegi oma loomusega (kui kompromiss ei ole talle loomuomane) tuleb vajadusel vastuollu minna. Rahva moraal Kui rahvas on moraalselt laostunud, siis pole hea valitsemine võimalik, selles Machiavelli ei kahelnud. Seejuures võib täheldada teatud topeltstandardit. Valitseja suhtes ei kehti sama moraal,
annaabi.ee 
