Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud
usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm. Sellest erinevusest ilmneb, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav samaaegselt kriminaalkaristusega, ilma et tekiks vastuolu topeltkaristamise (ne bis in idem) keeluga (vrd ATS § 75 lg 9). Samas tuleb ametnikule määratud kriminaalõiguslikku karistust arvestada distsiplinaarkaristuse määramisel, s.t ametniku kriminaal- või väärteokaristust tuleb asjaoluna arvesse võtta diskretsiooniõiguse kasutamisel. Nii võib ametiasutus distsiplinaarkaristuse määramisel jõuda järeldusele, et ametnikule samas asjas süüteo tõttu määratud karistus ei ole
VEAPUNKTISÜSTEEMIST Jaan Sootak Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Lähtekoht Käesoleva kirjutise näol ei ole tegemist õigusteadusliku ekspertarvamusega, vaid pigem märkuste ja mõtteavaldustega juristi vaatepunktist eesmärgiga käsitleda veapunktisüsteemi (edaspidi VPS) kohta õigusliku regulatsiooni süsteemis, sealhulgas topeltkaristamise vältimist. Liiklus-sotsioloogilisest seisukohast aitab VPS kahtlemata kaasa liiklusohutusele, hõlmates rehabilitatsiooniga (nõustamise ja koolitusega) juhte, kellel on liikluses toimetulekuga raskusi. Õiguspoliitiliselt räägib VPS poolt võimalus vähendada õigusliku regulatsiooni repressiivsust, asendades vähemohtlike rikkumiste korral karistuse muu mõjutusvahendiga. Vastuväiteid võib ilmselt tekitada oht sattuda vihma käest räästa alla
see ei ole aegunud. Juriidiline retsidiiv tähendab,et isik on varem süüdi mõistetud ja ta paneb toime uue teo ja varasem tõendatakse kohtuotsusega Jätkuv on kuritegu, mis koosneb vähemalt kahest, üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama süüteokoosseisu tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast, et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga. Topeltkaristamise keeld - Kui vastab nii väär- kui kuriteokoosseisule,karistatakse ainult kuriteo eest (§ 3lg 5) 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud karistusõiguslik tegu tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud kuritegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi (tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne )
printsiibid Eesti on õigusriik. Õigusriikliku karistusõiguse ülesanne demokraatlikus riigis on ühiskonna kui sotsiaalse kooselu kaitse.69 Karistusjärgne kinnipidamine, olles küll mittekaristuslik meede ent kujutades endast siiski õiguslikku reaktsiooni kuriteole ja sisaldudes seetõttu karistusseadustikus, peab seega vastama kõikidele õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele. Nendest tähtsamatena käsitleb autor Eesti karistusõiguses valitsevat süüpõhimõtet ja topeltkaristamise keeldu, aga ka üldisemaid õigusriiklikke põhimõtteid nagu humanism ja nullum crimen nulla poena sine lege, kuna just need on põhiliseks kriitikaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisele. KarS-i § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Ent tihti võib süül rajanev karistus osutuda lühemaks kui ohtlikkusel rajanev vajadus isikut mõjutada. Selleks aga peab väljuma autori arvates väga kitsalt piiritletud süükaristusõigusest ning arvestama peale toime pandud
309 lg 3; § 319 lg 4). Üldjuhul võib tagasi kutsuda mistahes põhjusel, kui seadusega ei ole seda piiratud. Õigussuhe lõpeb ka tähtaja möödumisel, erakorralise ülesütlemisega mõjuva põhjuse olemasolul, liikme surmaga. Kui juhtorgani liikme volitused on lõppenud ja kannet registrist ei kustutata (juhatuse liikme puhul), on juhtorgani liikmel õigus esitada kas tuvastushagi või kohustushagi. Vt RK 3-2-1- 133-03. Ärikeeld: üldiselt ei ole tegemist topeltkaristamisega ja ega ole topeltkaristamise keeluga vastuolus. Koosolek Juhatus kutsub kokku. Kas elektroonilise kirjaga võib saata kutse koosolekule? Jah, vaieldav kättesaadavus (kui lugenud ei ole, siis pole kätte saanud). Etteteatamistähtajad koosolekute kokkukutsumisel Teade teele (20.02) teade kohal (kättetoimetatud) (22.02) teade käes (ooteaeg üks nädal, mil koosolekut korraldada ei tohi; aeg koosoleku ettevalmistamiseks) 23.02 01.03 koosolek 02.03
Nulla poena sine lege esemelise kaitseala viimane ja olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keels: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud. Erialakirjanduses valitseva arusaama kohaselt ei hõlma raskendava karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld menetlusõiguslikke sätteid. PS 23 lg-s 3 sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõte (ne bis in idem) tähistab õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõtte õiguskindluse ja nö materiaalse õigluse konfliktsituatsioonis esimese põhimõtte kasuks tehtavat valikut, mida võiks sõnastada nii, et kui kellegi teole on ühiskonna konfliktsituatsioonide lõplikuks lahendamiseks pädeva kohtusüsteemi poolt tehtud ja seadusjõustunud kohtuotsusega kord juba
annaabi.ee 
