tatarlastega suguluses ja väga metsikud, aasia rassi osa. Sellepärast pidavat haridustase olema halb. Seda propageeriti eelkõige reisikirjade kaudu. Freudenthal- asutas soomerootsi partei, mis oli väga intellektuaalne. Ta ise oli lingvist ja uuris rootsi murdeid Rootsis ja lähimaades. Miroslov Hrochi rahvuse tekke kolmejärguline mudel: 1) Enda valdusesse võetakse rahvuslik minevik ja sellega seotud kultuuri käsitletakse kui ajaloolist tõde. See algas noore Topeliuse ajal. Selleks sai Kalevala, Topeliuse teosed, rahvaluule. 2) Rahvuslik tegevus omandab poliitilise dünaamika. Snellmannist sai senaator. Yrjö Koskinen- ta juhtis noorsoomlaste parteid, oli ajalooprofessor. Ta oli rootsikeelne, aga ta hakkas soomekeelseks. Ka temast sai senaator. Ta hakkas välja andma ajalooraamatuid ja õpperaamatuid ajaloost. 1860 võeti kasutusele Soome mark, mis oli alguses seotud kullaga, siis hõbedaga
juured ja kindel taust. Lisaks ,,Kalevalale" ja ,,Kanteletarile" on Lönnroti tööpanus erakordne: tema tegevus ,,Mehiläise" väljaandjana, Snellmanni ,,Litteraturbladi" tegevutoimetajana ning tema teedrajav töö soome vanasõnade, mõistatuste ja loitsurunode publitseerijana ja kommenteerijana. Koostas ka soome-rootsi sõnaraamatu. Muinasjutu ja ajaloo leidja Topelius Pärit rootsikeelselt Pohjanmaalt. Karjäär => ajalooprofessor ja ülikoolirektor. Topeliuse kaks väljakujunenud rolli: 1) Topelius kui muinasjutuonu muinasjutte ilmus üle 10 köite, ,,Muinasjutte" (1847 52), ,,Lugemist lastele" (1865 96). Osalt kasutab rahvusvahelist muinasjutuainest (nt Okasroosike), osalt toetub aga soome rahvamuinasjuttudele või kergelt maskeerituna oma lapsepõlvemälestusi. Muinasjuttude moraalseiks juhttähtedeks on soe ja salliv usklikkus ja ideaalne patriotism. 2) ajalooliste romaanide autor pani aluse ajaloolisele
· 17.-18.saj. domineeris didaktiline kirjandus: Uusulise suunitlusega, Ilmalik kirjandus · Valgustusajastu (18.saj) tõi kaasa muutumise lapsesse. Uute zanrite teke(moraliseeriv argipäevakirjeldus, didaktiline seiklusjutt). · 1760.a. lasteajakiri ,,Nädalaleht Lapse Kasuks ja Lõbuks" · 19.saj. I pool huvi rahvaloomingu vastu · 19. Saj. Kunstmuinasjutu võidukäik (Andersen, Topeliuse looming) · 19.saj. keskpaik- nn. Moodsa lasteraamatu algus (,,Alice imedemaal") · 19.saj. 70.a. kodumaine pildiraamat · S.Lagerlöf ,,Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi" (1906-1907) · 20.saj. algus (kuni 1. Maailmasõjani) lastekirjanduse õitseaeg. Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh, Mary Poppins Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad
tekkiv lastekirjandus nii kunstiliselt kui ka ideeliselt tõhusat täiendust. Eesti lastekirjandus tekkis ja arenes käsikäes kogu rahvuskirjandusega. Sajandi teisel poolel toimus otsustav murrang ka õppekirjanduses, mille tõi kaasa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise Raamatu“ I (1867) ilmumine. 19. saj viimase veerandi tõlkekirjanduse hulka kuulub palju rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud laste- ja noorsooraamatuid. Tuleks esile tuua H. C. Anderseni, Ch. Perrault’, Z. Topeliuse, vendade Grimmide ja W. Hauffi muinasjutte, mis ilmusid eri kogudena, osalt aga mõnes juturaamatus või kalendriks. 1883. aastal avadaldas M. J. Eisen „Kalevala“ proosaeestinduse „Väike-Kalevala“. Alates 70ndatest aastatest jõuavad lastekirjanduse probleemid ajakirjanduse veergudele. Aeg-ajalt hakati ajakirjanduses välja andma lasteraamatuid tutvustavaid kirjutusi, kuid ilmus ka ulatuslikumaid, probleemse käsitlusega
tuhannen järve maa Soome hümn on Maamme laulu, mille sõnad kirjutas Runeberg, viisi Pacius. Luuletsüklist "Lipnik Stooli lood" on pärit veel sümboleid: "Porilaste marss", mis on armee paraadmarsiks; Soome hellitlev nimetus tuhande järve maa- on pärit Runebergi luuletusest "Meie maa". Soome lipul kajastuvad maa loodusolude põhijooned: valge põhivärv iseloomustab pikka talve ja lund ning risti türkiissinine tuhandeid järvi. Alates 1863. hakati Topeliuse soovitusel Vene lipu kõrval kasutama sinivalgeid lippe. 29. 1918 siniristilipp Soome rahvus- ja riigilipuks. Soome neiu on Soome sümboliks alates 19. sajandist. Ta on paljasjalgne blond naine, siniste silmadega. Kannab rahvariideid vi valget kleiti. Esialgu kutsuti teda Aura jõe järgi Auraks, kuid hiljem Suomenneitoks. Suomen neito all võib silmas pidada ka Soome kuju. Soome maa-ala meenutab oma kujult naisterahvast, kel on üks käsi üleval.
mõtteteraga: ,,Minu laule võib laulda ka ilma sõnadeta. Nad ei ole sõltuvad luulest, nagu teiste heliloojate puhul". Sellegi poolest kannatavad tema laulud tõlgituna, sest tundeid ning inimlikkust antakse igas keeles erinevalt edasi. Sibeliuse laulud on enamuses rootsikeelsed ning inspireeritud isamaast. On teada, et ta ise rääkis rootsi keelt paremini kui soome keelt ning see julgustas teda valima just rootsikeelseid tekste (kirjutatud palju Runebergi, Rydbrgi , Topeliuse ja Tavaststjerna poolt) muusikaliseks töötlemiseks. Samal ajal oli ta hämmastavalt õrn muusikaliste mõjutuste vastu soome kirjanduses. Samuti kasutas ta saksa-, prantsuse-, itaalia-, ladina- ja ingliskeelseid tekste fakt, mis hiljem kirjeldas ka tema akadeemilisi oskusi peale muusika. Sibelius rääkis neid keeli osavalt ning õppis meistriteoseid nende originaalkeeltes ka. Kreeka keeles. Üle kõige oli Sibeliusele inspiratsiooniks poeet J.L.Runeberg ; paljud
Nii hakkaski S. L. kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele mõeldud seikluslik muinasjutt Nilsist ja tema kummalisest teekonnast läbi Rootsimaa. Loo eesmärgiks ongi tutvustada väikesele lugejale Rootsi ajalugu ja loodust. Imelised vaated, köitvad lood Rootsi ajaloost ja paikadest- kogu seda ainestikku seob muinasjutuline liin. Peamiselt on autor kasutanud Rootsi rahvajuttude laadi, aga ka H. C. Anderseni ja Topeliuse stiilivõtteid. Raamatus on omavahel seotud rahvuslikud pärimused (siit ka tihe seos folklooriga) ja autori enda poolt välja mõeldud muistendid. Teiste hulgas on ära toodud näiteks ka Stockholmi, Ölandi, Falumi ja Smälandi saamislugu. NIls on väike poiss, kes nõiduse abil pöialpoisiks moondatakse. Hane seljas lennates ränadb ta läbi terve Rootsimaa, kohates teel õige kummalisi tegelasi. Nende käest kuuleb Nils imelisi ja põnevaid muistendeid eri paikade kohta
annaabi.ee 
