esineks tühipõlemist. Mikroorganismide elutegevuse optimumiks on 25-35C, temp tõusu kui langusega aeglustub se oluliselt ja külmade saabudes(mulla külmumisel) org ain lagundamist ei toimu. Mikroorg sattudes ebasoodsatesse tingimustesse,võitavad kaitseseisundi ja võivad nii oodata isegi tuhandeid aastaid. MULDADE DIAGNOSTIKA-tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused seire.Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased-ülioluline teade.Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähtsus. Erinev piirkonniti org ja min ainete vahelised reakts. Ökoloogilised tunnused- kliima, lähtekivim, asend, reljeef, konkreetne taimkate.Taimede kohastumine-
mõju pikemas perspektiivis. Kriitilise suuna aluseks on arusaam, et ühiskonda viib edais konflikt ja konkurents. Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine, ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll. Ühiskonna seletuse aluseks on majanduslik determinism. Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Oluline ka meediaturu konsentreerumise probleem- kriitilist lähenemist iseloomustab hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem sõltuvad need turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad. Neomarksism erineb
ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi.
1. Maaressursid 2. Veeressursid 3. Kliimaressursid (soojus, valgus, tuuleenergia, sademed) Bioressursid ehk taimed, loomad putukad(mesilased), kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust. Maaressursid. Eriline osa põllumajanduses on maal. · Maa on looduse and · Ruumiliselt piiratud · Taastootmisvõime: viljakus kasvab õigel kasutamisel! · Kasutamine on seotud tema asukohaga · Maad ei saa tootmisvahendina asendada : maa on asendamatu! · Kvaliteet ei ole ühesugune Tööjõuressursid on peamiseks tootmisteguriks. Tööjõuressurss ehk töövõimet omavate inimeste kogum. Mõjutavad tegurid: elanike arv, rahvastikutihedus, loomulik iive, mehhaaniline iive. Tehnilised ressursid nende hulka kuuluvad põllumajandustehnika (masinad, ehitised, seadmed). Jõumasinad ja töömasinad. Materiaalsed ressursid on materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmise tööobjektina.
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed,
Mullaprofiil kujuneb järk-järgult ning sõltuvalt bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest jt tingimustest. Mulla arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. VT JOONISEID! Mulla omadused Koostisest ja ehitusest sõltuvad mulla omadused, mis määravad mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning mulla seisundi kultuurtaimede kasvukeskkonnana ja tootmisvahendina põllu-ja metsamajanduses. Keemiliste omaduste all mõistetakse toitainete üldvarusid ja nende omastatavate vormide sisaldust mullas. Toitainete üldvarustust iseloomustab mulla keemiline koostis, st keemiliste elementide varu. Üldvarust on väga väike osa vees ja nõrkades hapetes lahustuv ja taimede poolt omastatav. Omastatavate toitainete sisaldust peetakse mulla tähtsamaiks keemiliseks omaduseks.
võimalustest ja tasemest, mis on ajas ja ruumis muutuvad. · Et maa kui tootmisvahendi üheks koostisosaks on maapinnaga seotud teised loodusressursid ja tootmises osalevad ka loodusjõud (päike, tuul, sademed jt), ei allu maa kui tootmisvahend täielikult inimese tahtele ja tegevusele. · Maa on planeedil kõige elava säilimise alus, kaasa arvatud ka inimese, muude loodusressursside ja majanduskeskkonna elementide, mis kindlustavad maa funktsioneerimise tootmisvahendina. Seega tuleb alati silmas pidada maa ratsionaalse kasutamise ja kaitse nõudeid. 2. Maa kui kinnisvara. (lk13) Kinnisvaraks nimetatakse isikuile kuuluvaid kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õiguseid ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. 1 Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad üldised omadused nagu maale kui tootmisvahendile. Nendeks on ma asukoha püsivus, iga maatüki unikaalsus, maa territoriaalne piiratus, maa hävimatus
Töö kvaliteet töö omadus, headus, mida saab kvalitatiivselt mõõta. Põllumajanduses määrab töö kvaliteet mitte ainult toodangu headuse vaid ka koguse st töö kvaliteedi mõju tootmise efekt kujunemisele on põllumajanduses ulatuslikum ja mitmekülgsem võrreldes teiste rahvamajanduse harudega. Tööstuses sõltub töö kvaliteedist vaid toodangu kvaliteet, mitte selle kogus. Põllumajanduses, kus tootmisvahendina kasutatakse peale masinate ja ehitiste ka loodus ja bioressursse, ei sõltu toodangu kogus üksnes kasut materjali (seeme, väetis, söödad) hulgast, vaid ka taimede ja loomade elutegevuse tulemustest. Nii võib ühe ja sama hulga materjalidega valmist põllumajanduses erineva koguse toodangut, siin väljendub töö kvaliteedi eripära, millega tuleb arvest hinnangu andmisel töö tulemustele. 37
annaabi.ee 
