mida saab loendada, mõõta ja käega katsuda, mille tähtsaimaks osaks on tema tootmisviis: ühelt poolt tootlikud jõud ehk siis inimtööjõud ja tehniline baas, teisalt aga tootlike jõudude pinnalt tekkivad tootmissuhted, reaalsed suhted inimeste vahel, mis on sõltuvuses nende suhetega tootmisvahenditesse. Ka ühiskonna areng on seotud tootlike jõududega, mis teatud ajamomendil saavutavad sellise taseme, et satuvad vastuollu olemasolevate tootmissuhetega ja põhjustavad revolutsiooni pöördelise perioodi ühiskonna ja riigi ajaloos, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni. Näiteks võib tekkida täiesti ületamatu vastuolu töölisklassi ja varakate kihi vahel (kapitalistliku ühiskonna arenedes süveneb töölisklassi üha suurem rõhumine) ning selle pingeseisundi loomulik lõpp ongi revolutsioon, mille käigus töölisklass võtab tootmisvahendid üle ja ka kapitalism hävitatakse.
selleks ajaks enneolematule õitsengule. 3. sajandist toimunud languseajal, riigi sisemiste kriiside suurenedes ja klassivõitluse kasvamisega, kaasnes diktatuuri pidev tugevnemine. 5 Ibid 7 Keisrivõim, toetudes relvastatud jõule, bürokraatiale ja kirikule, muutus järk-järgult formaalselt piiramatuks.6 Antiikne ühiskond, kuhu kuulub ka Rooma, oli orjanduslik ühiskond. Ei tohi unustada, et õigus on alati lahutamatult seotud tootmissuhetega, sest viimaste muutumisega muutuvad ka õigussuhted. Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem. Orjandusliku ühiskonna põhijaotus (orjapidajad ja orjad) väljendub siin selles, et orjadel polnud mingit õigust, nad polnud õigussubjektid, vaid asjad kui õiguse objektid.7 Rooma õiguse ülesandeks oli orjapidajate võimu kindlustamine ja orjapidajate eneste vaheliste suhete normaliseerimine. Rooma õiguse keskmeks olid eraomand, lepingud,
Kr. Selles rooma õigusteaduse periodiseeringus kuulub Celsuse tegevus kõrgklassitsismi perioodi. Hilisklassitsismi perioodil on kirjutatud ulatuslikke rooma õiguse kommentaare. Rooma õiguse käsitlemisel on oluline teada et ta oli ennekõike orjandusliku ühiskonna õigus. Siit ka mõningased erinevused praegu kehtivate õiguse põhimõtetega. Antiikne ühiskond, kuhu kuulub ka Rooma, oli orjanduslik ühiskond. Ei tohi unustada, et õigus on alati lahutamatult seotud tootmissuhetega, sest viimaste muutumisega muutuvad ka õigussuhted. Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem. Rooma õiguse ülesandeks oli orjapidajate võimu kindlustamine, orjapidajate eneste vaheliste suhete normaliseerimine. Rooma õiguse keskmeks olid eraomand, lepingud, perekonnasuhted, pärimine ja eriti orjandusliku korra kindlustamine ja jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks, mille tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine.
ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses sissekodeeritud antagonism siis saabub sotsiaalse revolutsiooni epohh. Näiteks Prantsusmaal 18. sajandi lõpus sattusid tootmisvahendite ja võtete areng vastuollu tollal valitsenud tootmissuhete laadiga, mis oli veel suurelt jaolt feodalistlik. Selle tulemuseks revolutsioon. Kuid tuleb rõhutada, et vägivaldne revolutsioon polnud Marxil ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada
Tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja kasutuselevõtt 19 saj keskpaigas. Algas rõivaste mehhaniseeritud tootmine. A.von Menzel kujutas Berliini linnatänavatel kihavat elu ja tööstusettevõtteid (,,Rauavalmistamistehas"). Norras ja Soomes osutus realism suureks toeks iseseisvusliikumisele. Kapitalism tootmisviis, mis sündis feodalismi rüpes. Kodanlikud revolutsionäärid viisid pealisehituse vastavusse juba olemasolevate kapitalismi tootmissuhetega. Kapitalismi arengus 2 ajajärku monopolismieelne ja monopolistlik ajajärk. Olulise tõuke kapitalismi arenguks andis tööstuslik pööre. Kapitalismi vastuolu tootlike jõudude ja tootmissuhete vastuolu. See väljendus majanduses, poliitikas, ideoloogias jm. Kapitalismi põhivastuolu ületatakse sotsial.rev vältel, mis viib tootmissuhted vastavusse tootlike jõudude arengutasemega.
Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses sissekodeeritud antagonism siis saabub sotsiaalse revolutsiooni epohh. Näiteks Prantsusmaal 18. sajandi lõpus sattusid tootmisvahendite ja võtete areng vastuollu tollal valitsenud tootmissuhete laadiga, mis oli veel suurelt jaolt feodalistlik. Selle tulemuseks revolutsioon. Kuid tuleb rõhutada, et vägivaldne revolutsioon polnud Marxil ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada. Lenin muidugi rõhutas just seda aspekti.
" Põhiväide on seega, et ajalugu on dialektiliselt arenenud läbi klassidevaheliste konfliktide. Klassid teevad ajalugu, mitte inimesed. Tootlike jõudude areng. Tootlike jõudude (inimtööjõud + tehniline baas) pinnalt tekivad tootmissuhted (reaalsed suhted inimeste vahel, mis on sõltuvuses nende suhtega tootmisvahenditesse). Ühiskonna areng on seotud tootlike jõudude arenguga, mis teatud ajamomendil satuvad olemasolevate tootmissuhetega vastuollu ja põhjustavad revolutsiooni, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni. Klassidevaheline vastandumine on olnud ajaloo põhimootoriks ning erinevad revolutsioonid on olnud uute ajastute/faaside/formatsioonide ämmaemandad. Iga süsteem jääb mingil hetkel arengutele jalgu ning hävib. Näiteks feodaalsest korrast kodanlikule üleminust kirjutab ta: "Niisiis nägime, et tootmis- ja vahetusvahendid, mille alusel kodanlus kujunes, on loodud feodaalühiskonnas. Nende tootmis- ja
puutumata. Ainult eraomandi tühistamisega saab teha sisulisi muudatusi, muuta ebavõrdsusel põhinevat ühiskonda. Klassivaba ühiskond on ühiskondliku arengu lõpp ning on loogiliseks saamuks peale keskklassi vabadusi, mis saavutati poliitilise revolutsiooniga. Tootlike jõudude areng Ühiskonna areng on seotud tootlike jõudude arenguga, mis teatud ajamomendil satuvad olemasolevate tootmissuhetega vastuollu ja põhjustavad revolutsiooni, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni. Harimata põllumehed ja maa-omanikud. Naturaalmajandus ja "viljalaod". Tootmisvahendite omaja dikteerib hüvede jaotust. Kaupmehed, töösturid, raha/kapital, haridus, nõudlusel ja pakkumisel põhineb turumajandus, tarbijaühiskond. Tootmisviis: 1. Tootlikud jõud: tööjõud + tootmisvahendid (tooraine, töövahendid, tehnoloogia, infrastruktuur)
annaabi.ee 
