Hillar-Endel Kabral. “Tootmiskorraldus”, Tallinn 2003 J. Nevan Wright. “The management of service operations”, New York Cassell, 1999 9 KOKKUVÕTE Eesti suundumus kõrgtehnoloogilistele ja teadusmahukale ning suurt lisandväärtust andvale tootmisele eeldab ka vastavat ettevalmistust. Selle üheks osaks on tootmis- ja teeninduskorraldus. Need on tänapäeval tihedalt seotud ning ka teeninduses rakendatakse sageli tootmislikke printsiipe ja teeninduse väljundit nimetatakse tooteks. Tootmisettevõtted teevad järjest tihedamat koostööd lõppklientidega. See sunnib nõudeid täpsusatama ja mõtlema, kuida kvaliteetsemalt, tõhusamalt ning kiiremini vastata turu turu ootustele ja neid isegi ennetada. Tootja peab teadma, kuidas kliente järjest kuluefektiivsemalt teenindada. Tuleviku tootmine põhineb küberfüüsilistel süsteemidel. Need on autonoomsed
hulka tarbijaid. Kui meil on vajalik klientide arvu suurendada, tuleb pikendada näiteks lahtiolekuaega, mis aga nõuab tööjõukulude (ajatöö-põhised) suurendamist või rentida täiendav pind (büroo), mis suurendab rendikulud 450 eurole kuus. Püsikuludeks on ettevõtetes näiteks rendikulud, hoolduskulud, ajatöötasuga seotud kulud, jmt. Näide. Noorte Meeste Mööblikoda otsustas hakata eelkõige noortele peredele mõeldud kombineerimisvõimalustega kokkupandavaid riiuleid tootma. Tootmislikke püsi- kulusid (nn „valmisolekukulud“) planeeriti tootmisruumi ja tootmisseadmete rendiks, KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 13 ruumi valgustuseks ja kütteks ning seadmete hoolduskuluks kogusummas (perioodi kohta) 15 000 eurot. Muutuvkuludeks (materjali, tükipalga ja tootmisliku energia kulud) planeeriti 10 eurot tooteühiku kohta. Alltoodud tabelis on toodud muutuv- kulud, püsikulud ja ühikukulu (omahind) erinevate tootmismahtude puhul
Tootmise üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele. Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud, otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget) on eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul toodetud ja müüdud toodangule tehtavaid kulusid. Müüdud toodangu kulu kantakse kasumiaruandesse. Valmistatud ja müüdud
Seetõttu tasub juba enne tootmise alustamist kalkuleerida vahemalt tulevase toote omahind, et naha, kas uldse ongi mõtet hakata kaupa tootma või teenust pakkuma. Omahind naitab kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks tehtud kulutuste summat uhiku kohta. Omahinna liigid on jargmised: 1) taisomahind, 2) tootmislik omahind, 3) realiseeritud toodangu omahind. Eelnevalt selgitasime, et toodangu omahind peaks sisaldama vaid tootmislikke kulusid, st toodangu tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke uldkulusid. Peamine probleem seisneb just tootmislike uldkulude (mitte uldiste uldkulude) jaotamises erinevatele toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb tooteuhiku omahind (OP) jargmiselt: OP= VC/Q+FCM/NQ (NQ normatiivne uhikute hulk, FCM tootmislikud pusikulud) Kui turul on analoogseid tooteid juba ees, siis on oluline turuhind (muugihind): see maarab lae, mis hinnaga ostetakse toodet või teenust. Turuhinnast kõrgema hinnaga muumiseks peab
kuluarvestuse ja juhtimise juurutamise aluseid on see, et üldkulusid ei kasutata erinevate toodete tootmiseks ühtlaselt, vaid vastavalt tegevustele, mida konkreetse toote tootmiseks tehakse. Seetõttu tuleb igal juhul eraldi vaadelda üldkulude jaotust ning leida ettevõttele sobivaim struktuur.[ CITATION Kul01 l 1061 ] Omahinna kalkuleerimine traditsioonilisel kuluarvestusmeetodil kujunes välja 1920 aastatel, kus domineerisid otsesed tööjõukulud, tootmislikke üldkulusid jaotati proportsionaalselt tööjõukuludega, toote elutsükkel oli pikk. Seoses tootmistehnoloogia arenemisega, kauba valiku suurenemisega ja kauba elutsükli lühenemisega on traditsiooniline kuluarvestus komplitseeritud ja kujunes tegevuspõhine kuluarvestus, kus kulude põhjustajateks on tegevused, mitte tooted. (Haldma & Karu, 1999, lk 111-112) Tegevuspõhine arvestus sobib hästi
Nende puhul tuleb teada peale põhilise kulunormi ka kasutuskorda. kui on 1 kasutuskord M5 kui on 2 ,väheneb kulunorm kasutuskordade arvu kordselt, kuid tuleb arvesse võtta kadu. Näiteks: Kilpraketise tööd Teoreetiline kulunorm 1 m²/1 m² Täiendav kulunorm 15% Kasutuskordade arv 7 1 / 7 × 15 = kulunorm ühele kasutuskorrale Eristatakse tehnilisi ja tootmislikke kasutuskordi. Tehniline kasutuskord mitu korda võib materjali kasutada tehnilise vastupidavuse mõttes. (Kadumeid ei teki, tuleb lõpuks välja vahetada). Tootmislikud kasutuskorrad kas kogemuslik või teoreetilise ja ehitusliku kulunormi suhe. Rakendatakse , kui iga korraga materjali hulk väheneb. Võtab arvesse teatava materjali lisa kasutuskorra jaoks. Maksumuse leidmiseks : korrutatakse kulunorm vastava materjali hinnaga. Materjali eelarveline hind:
1. Erinevate toodete tootmisega kaasnevate kulude tekkimine 2. Kulukäiturite liigitamine ja valik erinevate kulude tekkemehhanismide seisukohast 3. Samade kulukäituritega seotud kulude koondamine kulukogumitesse. 4. Käiturite ( jaotusbaaside) kasutamine kulude jaotamiseks toodetele lähtudes kulukogumist. 34. Toodangu omahind ja selle kalkuleerimise metoodikad. Eelnevalt vaatlesime, et tootmisomahind peaks sisaldama vaid tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke üldkulusid. PROBLEEM seisabki tootmislike üldkulude jaotamise metoodikas toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb toodangu ühiku omahind järgmiselt: Toodanguühiku omahind = ( muutuvkulud + püsikulud)/toodanguühikud Tänapäeval tehnoloogilise protsessi muutuste tingimustes kasvab järjest tootmislike püsikulude ja kaudkulude osatähtsus, mistõttu nende jaotamise tulemusena saame järjest ebatäpsemaid näitajaid toodanguühiku kohta