teenuste kohta, mida loodetakse planeeritaval ajaper-il maha müüa. TOOTMISPLAAN-plaaniperioodil valmistamisele kuuluvate tooteühikute arvu hinnang, mis põhineb selle per-i müügiplaanil+tulevase müügi tagamiseks vajalikul kaubavarude suurusel. Otsese materjalikulu plaan-plaaniper-il valmistatavatele toodetele, teenustele vajamineva toormaterjali koguse arvestus. Otsese töökulu plaan-näitab vajalikku töötundide arvu planeeritud toodangu tootmiseks ja vastavat palgakulu. Tootmislike üldkulude plaan-tootmise lisakulude plaan, kust välja arvatud otsene töö-ja materjalikulu Varude plaan-vastus küsimusele:kui suureks peaksid kujunema varude jäägid antud per lõpuks. Müüdud kaupade kulu e realiseeritud toodangu omahinna plaan-müüdud toodangule tehtud kulutuste plaan plaaniper-i kasumiaruande jaoks. Rahavoogude plaan-rahavoogude üksikasjalik plaan, 4 elementi: raha laekum, r väljaminnek, rahaliste vahendite muutus antud per-il ja täiendavalt vajatav r.
ning kasutamine (investeeringute eelarve, eelarvestatud kasumiaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne) 2. KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID Koondplaani koostamise saab jaotada kaheks: 1) Põhitegevuse eelarvete koostamine, 2) Finantseelarvete koostamine. Põhitegevuse eelarve koostamine sõltub ettevõtte tegevusalast. Näiteks tootmisorganisatsiooni eelarved koosnevad varude-, tootmise-, materjali-, tööjõu-, tootmislike üldkulude eelarvetest.Samuti ka valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelavre ja eelarvestatud 4 kasumiaruanne. Samas aga teeninduettevõtte eelarved koosnevad tööjõu-, teenuste üldkulude-, müüdud teenuste kulu eelarvest ning eelarvestatud kasumiaruandest Finantseelarvete koostamine algab investeeringute eelarvega millest edasi saab koostada rahakäibe eelarve. Kolmandaks oleks eelarvestatud bilanss
..........................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted ........................................................................ 43 3.2. Sihtkalkuleerimine ehk eesmärkkalkuleerimine.........................................
1) traditsioonilised - lähtuvad teatud kasvutempodest; 2) nullbaasist lähtuvad - vaatlevad iga perioodi planeeritavat tulemust (Zero-based Budgeting lüh ZBB) autonoomsena; juhid peavad põhjendama planeeritavat. Nullbaasist lähtuv kasutatav eelkõige tootmist või põhitegevust toetavas valdkonnas, st · üldhaldus, · marketing, · arendustegevus, · soojamajandus, · hooldus, remont Üldjuhul ei ole kasutatav · põhimaterjalide, · põhitööliste töötasu, · tootmislike üldkulude planeerimisel. TRADITSIOONILINE 1. Lähtub praegusest seisust 2. Vaatleb efektiivsust (tulude-kulude suhet) uute tegevuste osas 3. Lähtuv rahalistest näitajatest 4. Ei vaatle tegevuskäikude muutusi 5. Ei käsitle alternatiivseid võimalusi NULLBAASIST LÄHTUV 1. Lähtub nullist 2. Vaatleb efektiivsust kõikide tegevuste lõikes 3. Lähtub tegevustest ja eesmärkidest 4. Otsivad uusi võimalusi 5. Lähtub erinevatest alternatiividest ZBB EELISED: 1
ongi mõtet hakata kaupa tootma või teenust pakkuma. Omahind naitab kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks tehtud kulutuste summat uhiku kohta. Omahinna liigid on jargmised: 1) taisomahind, 2) tootmislik omahind, 3) realiseeritud toodangu omahind. Eelnevalt selgitasime, et toodangu omahind peaks sisaldama vaid tootmislikke kulusid, st toodangu tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke uldkulusid. Peamine probleem seisneb just tootmislike uldkulude (mitte uldiste uldkulude) jaotamises erinevatele toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb tooteuhiku omahind (OP) jargmiselt: OP= VC/Q+FCM/NQ (NQ normatiivne uhikute hulk, FCM tootmislikud pusikulud) Kui turul on analoogseid tooteid juba ees, siis on oluline turuhind (muugihind): see maarab lae, mis hinnaga ostetakse toodet või teenust. Turuhinnast kõrgema hinnaga muumiseks peab ettevõte oma tootega konkurentidest positiivselt ja oluliselt erinema. Turuhinnast madalama
Ressursid on vajal. tegevuste teos- tam. Tegevused põhjust. kulusid ja on vajal. kulukandjate loomiseks. Käsitl. kulukäiturite ja tege- vuste põhjuslikke seoseid. Kulukäitur e. kulumõjur - tegevused, mis on otsustavaks teguriks kuludele. Iseloomult jagat.: · mahupõhised käiturid - seotud e/v tegevusmahuga (toodangu maht, töötatud masintunnid jt.); · tegevuspõhised - seotud konkreetse tegevuse toimumisega (tehnol. tsükkel, tellimuste arv jt.). Kulude kogum - tootmislike üldkulude grupp, mis on määratl. ühe kulukäituri kaudu. Sellest lähtuvalt määratl., et lühiajal. muutuvkulud muutuvad proports. tulemusega lühema per. lõikes. Kant. toodetele mahupõhiste käiturite abil (otsene tööaeg, tooraine kulu). Pikaajal. muutuvkulude jaot. toodetele kasut. tegevuspõhiseid käitureid. Tegevuspõh. kuluarv. eeldab 4 olulise momendi määratlemist: 1) eri toodete tootmisega kaasnevate kulude teke; 2) kulukäiturite liigitam
Ressursid seostatakse tegevustega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. Kulukäitur on põhjuslik tegur mis mõjub kuludele. Käiturid jagunevad oma iseloomult: · Mahupõhised käiturid- seotud ettevõtte tegevusmahuga ( toodangu maht, töötatud inimtunnid jne. ) · Tegevuspõhise käiturid- seotud konkreetse tegevuse toimumisega ( tellimuste arv, tehnoloogiline tsükkel ) Kulude kogumina vaadeldakse teatud kulude ( eelkõige tootmislike üldkulude) gruppi, milliste käitumine ja maht on määratletud ühe ja sama kulukäituri mõju kaudu. Sellest lähtuvalt saame määratleda , et lühiajalised muutuvkulud muutuvad proportsioonis tulemusega lühema erioodi lõikes ja vastavad kulud on kantavad toodetele mahupõhiste käiturite abil. Sellisteks võivad olla näiteks: otsene tööaeg, tooraine kulu, masintunnid jm. Pikaajaliste muutuvkulude jaotamisel toodetele mahupõhised käiturid jaotusbaasi kujundajatena ei sobi.
annaabi.ee 
