Järgnevalt uurime, kuidas kujuneb mingi hüvise turutasakaal täieliku konkurentsi korral. Kuna meid huvitavad eelkõige ühe hüvise turuhinna ja turul kaubeldava koguse seosed, siis eeldame siinkohal muude tegurite samaks jäämist (ceteris paribus). Eeldame, et analüüsi käigus püsivad muutumatuna: · teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad, · majapidamiste sissetulekud, · ettevõtete ressursid, · kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused), · tootmisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia). Ainult siis sõltub tarbitav ja pakutav kogus ainult hinnast. Tasakaaluhind on hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk nõutavad ja pakutavad hüvisekogused on võrdsed. Kuigi tasakaalupunkti saab analüütiliselt hõlpsasti kindlaks teha, siis kujuneb tegelikkuses tasakaalulahend välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu.
● Kaubandusele orienteeritud strateegia – otsitakse kulueeliseid ja laiendatakse seeläbi maailmakaubandust. Areng toimub seest väljapoole ● Kaubanduse vastu orienteeritud strateegia – nt USA, kes kasutab ära vastuvõtva riigi tehnoloogilisi eeliseid ja ei arenda vastuvõtvate riikide majandust. VÄLISKAUBANDUSMUDEL CORDENI JÄRGI ● Max Cordeni järgi on multinatsionaalsete ettevõtete asukohavalikul järgmised olulised kriteeriumid: ● Tootmisfunktsioonid võimaldavad igal maal kohaldada vähemalt kolme tootmistegurit (füüsiline-, teadmis-ja töökapital) ● Füüsiline ja inimkapital on täielikult mobiilsed ● Tootmisfunktsioonid ja tootmisteguritega varustatus on ajas muutumatud ● Tootmine on konstantse mastaabiefektiga ● Puuduvad tollid, maksud jms takistavad tegurid ● Transport ei nõua mingisuguseid kulutusi ● Tootmisfunktsioonid ja tehnoloogia on igal maal ühesugused
1 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 1 ülesanne 11 (inflatsioon) ostukorvi maksumus erinevatel kuudel 675; 807; 868 kolme kuu THI-d: 100; 119,6; 128,6 juuni ja juuli jooksva kuu inflatsiooni suurused: 19,6% ja 7,6% Seminar 2 ülesanne 2. Mastaabiefekt. Oletame, et tootmiseks saab kasutada nii tööjõudu kui kapitali. Kas järgmised tootmisfunktsioonid on kasvava, kahaneva või konstantse mastaabiefektiga? a) F ( K , L) K L F(zK,zL)=zK+zL=z(K+L)=zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral b) F ( K , L) KL F(zK,zL)= ( zK )( zL) z 2 KL z KL =zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral c) F ( K , L) K L F(zK,zL)= zK zL z K z L z ( K L ) z F ( K , L) kahanev mastaabiefekt iga z>1 korral
3) Suhtelise eelise seadus Kui riigil on ainult halvemus. Teoreetik D.Ricardo. Rahvusliku rikkuse allikaks on kapitali laekumine. Minimaalse halvemusega kaupa viib välja, võrreldes riigiga, kuhu kaup viiakse. Suhtelisest eelisest võib aja jooksul saada absoluutne eelis. 4) Heckscheri-ohlini mudel (vt töölehte Rahvusvahelise kaubanduse põhjused) Ressursid on väga olulised. Mudeli loojaks E.F.Hecksher ja täiendajaks Ohlin. Tootmisfunktsioonid kahes erinevas riigis samasugused, kui tootmisharuti erinevad. Tootmistegurid on riigisiseselt mobiilsed, ent rahvusvaheliselt immobiilsed. Eksisteerib tootmistegurite fikseeritud hindade ja vastava tootmistegurite kombinatsiooni vahel ühene ja kindel suhe. Kaubanduslikud piirangud, kaubanduspoliitikad (vt ka töölehte!) Piiranguteta kaubandus ehk vabakaubandus. Mida arenenum riik, seda vabamat kaubandust harrastab. Mida vaesem riik, seda rohkem hoiab piirangutest kinni.
Toodangumaht samakulujoonel asuvate tegurikomplektide vahel tehakse valik toodangumahu alusel valmistatud toodangu kogus (fikseeritud kulude juures soovitakse toota võimalikult palju). Tootetava toodangu kogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Tootmistehnoloogia millised tootmistegurid ja millises proportsioonis on kasutusel. Seda kirjeldab tootmisfunktsioon. Tootmisfunktsioon toodangukoguse q sõltuvus kõigist tootmistegurist. Q=F (K,L) ettevõtete tootmisfunktsioonid võivad erinda. Seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Q on maksimaalne toodanguhulk, mida kasutatava komplektiga on võimalik saada. Piirtoodang MP näitab, kuidas muurub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang AP kogutoodangu jagamine kulutatud teguripanusega.
1933. Eeldused 1. Eksisteerib 2 riiki koduriik ja välisriik, kaks homogeensest hüvist, mida on võimalik toota mõlemas riigis, ja 2 tootmistegurit (tööjõud ja kapital), mille pakkumine on fikseeritud. 2. Hüviseid toodavad 2 erinevat tööstusharu. Tootmismaht sõltub tootmissisendite kogusest. Tootmisfunktsioon on lineaarnehomogeenne. Tootmistegureid iseloomustab positiivne, kuid langev piirtootlikkus. Tootmistegurid on üksteisega asendatavad. Tootmisfunktsioonid on mõlemas riigis samasugused, kuid tootmisharuti erinevad. 3. Avatud majanduse puhul on mõlemad hüvised rahvusvaheliselt kaubeldavad. Transpordikulusid ei ole eeldatud. Mõlemad tootmistegurid on riigisiseselt mobiilsed, ent rahvusvaheliselt immobiilsed. 4. Kõigil turgudel toimib täielik konkurents. Paindlikud hinnad jõuavad alati turgu tasakaalustavale tasemele ja kõik tootmistegurid on täielikult hõivatud. 5. Kaubandusbilanss on alati tasakaalus.
Tootmisfunktsioon on matemaatiliselt kirjeldatud tootmismudel, mis väljendab kulutatud tootmistegurite ja toodangu suhet arvestades reaalseid tootmistingimusi e kui palju toodangut saame tootmisisendite kaudu. 18 Tootmisfunktsioon näitab seega, kuidas ühe või teise tootmisteguri muutus mõjutab kogutoodangu e tootmise väljundi suurust. Tootmisfunktsioonid ja neid kirjeldavad isokvandid iseloomustavad konkreetset tehnoloogiat. Tehnoloogia täiustamine tingib isokvantide nihke koordinaatide alguspunkti suunas. Analüüsides tootmissisendite ja -väljundite mahtude vahekordade muutusi, tuleb alati silmas pidada ajavahemikku, perioodi, mille vältel muutused aset leiavad. Majanduse arengu seisukohalt on need kas pikaajalised v lühiajalised. Lühiajaline on see ajaperiood, mille jooksul mõnede tootmistegurite hulk ei saa muutuda
annaabi.ee 
