• Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. IQ Stern defineeris IQ suuruse valemiga • Kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust • Vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks teist metoodikat ja valemit. • x - testis saadud toorpunktide summa; • μ - keskmine punktide arv, mille normgrupp on saavutanud; • σ - normgrupi tulemuste standardhälve. MÕJUTAB • Eneseteadlikkust, enesekindlust • Emotsionaalset paindlikkust • Motivatsiooni • Interpersonaalset tundlikkust • Mõjukust • Nägemuslikkus • Kohusetundlikkus • Usaldust • Stabiilsust iseloomus, argi asjades jne KASUTATUD MATERJAL • http:// erinevadoppijad.weebly
Näitas, kas õpilane suudab lahendada ül, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. W. Stern (1871-1938) IQ=* 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses on 12, siis tema IQ *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ *100 = 120. IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel). 3) Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud (aga üha enam uurimusi näitavad, et vaimsed
tema kronoloogilisele vanusele (tegelik vanus), siis tema IQ = 100 Mida tähendab IQ? · Tänapäeval on IQ tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse võimekuse testis, mida on varem katsetatud piisavalt suurel ja esinduslikul valimil ehk normgrupil · Kasutatakse valemit x-µ IQ = 100 + × 15 · x inimese poolt testis saadud toorpunktide summa · (müü) keskmine punktide arv, mida normgrupi inimesed testis tavaliselt saavad · (sigma) normgrupi tulemuste standardhälve Mida tähendab IQ? x-µ IQ = 100 + ×15 · Kõigi vastanute keskmine on 100 · Üks standardhälve on 15 punkti · IQ väärtustel pole mingit absoluutset tähendust · IQ 100 punkti on kokkuleppeline suurus, mis tähistab mingi inimgrupi keskmist tulemust kindlas vaimsete võimete testis
vaimne vanus W. Stern (1871-1938) IQ= kronoloogiline vanus * 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses 12 on 12, siis tema IQ 12 *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema 12 vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ 10 *100 = 120. x- IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel). 3) Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud (aga üha enam uurimusi näitavad, et vaimsed
ja analüüsvõimet. - Liikuv intelligentsus - keskonnast sõltumatu üldine vaimne potentsiaal, mis on teadmise omandamise aluseks ning väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. 39 IQ - intelligence quotient (intelligentsuskvoot). IQ = (vaimnevanus) / (kronoloogiline vanus) x 100 (- W. Stern). Tänapäeval kasutatav IQ arvutamise valem: IQ = 100 + (X-μ)/σ x 15 X - antud inimese poolt testis saadud toorpunktide summa μ - keskmine punktide arv, mida normgrupi inimesed testis tavaliselt saavad σ - normgrupi tulemuste standardhälve 15 - ülesannete arv Normaalijaotus sõltub vaid kahest paraametrist, mis määravad tema täpse kuju ja asendi: keskväärtus (μ) ja standardhälve (σ). Vaimsete võimete paljususe teooria (- H. Gardner): - Intelegentsus - võimed, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua.
skoorimine toimub kindla eeskirja järgi ja seetõttu on vastuste õigsuse üle otsustamisel üldjuhul välistatud hindaja subjektiivsus. 13. Millised on kaks põhilist lähenemist/teed testi või kontrolltöö tulemuste põhjal hinnete panemiseks? Hindamisel antakse kontrollimise tulemustele hindeline väärtus. Üheks võiamluseks seda teha on panna hinded välja kontrollimisel saadud toorpunktide jaotuse järgi, toetudes Gaussi kõverale. Praktikas ei õigusta see end mitmel põhjusel ning enamik õpetajaid kasutab kombineeritud süsteemi, kus positiivse hinde väljapanemisel lähtutakse sageli tulemuse asendist teiste õpilaste seas, kuid negatiivse hinde väljapanekul on määravaks minimaalne aktsepteeritav tase. 14. Mida tähendab hinnete korrigeerimine ülesannete olulisuse ja neile antud kaaludega? Kuigi hindamisel kasutavad õpetajad ühte ja
Seda arvutatakse normvalimi suhtes standard-normaaljaotuse ühikutes. Traditsiooni kohaselt loetakse normvalimi keskmine võrdseks 100 punktiga ja üks standardhälve (keskmine erinevus keskmisest väärtusest) võrdseks 15 punktiga. # intelligentsus jaotub populatsioonis normaaljaotuse alusel, sellel on kindlad omadused => tõlgendusruum IQ arvutamise valem on selline: IQ = 100 + (x-µ/)x15 kus x on antud inimese poolt testis saadud toorpunktide summa, µ on keskmine punktide arv, mida normgrupi inimesed tavaliselt selles testis saavad, ja on normgrupi tulemuste standardhälve. See teisendus tähendabki seda, et kõigi vastanute keskmine on 100 (ja 15-punktised vahed võrduvad ühe standardhälbega). IQ protsentiil # normaaljaotuse omaduste tõttu saab IQ `tõlkida' protsentiilskooriks # protsentiilskoorid näitavad, mitu % inimesi populatsioonis saab vastavast skoorist madalama/kõrgema tulemuse
suskoefitsient) IQ, mida selle autor William Stern defineeris kui inimese Intelligentsus ja erivõimed 15 vaimse ja kronoloogilise vanuse suhet, mis on korrutatud 100ga. Täna- päeval on IQ sisuks inimese tulemus võimekuse testis mingi normgrupi taustal ja seda arvutatakse pisut keerulisema valemiga: IQ = 100 + (x-μ)/σ x 15, kus x on inimese poolt testides saavutatud toorpunktide summa, μ – normgrupi keskmine punktide arv ja σ – normgrupi tulemuste standard- hälve. Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% inimestest on keskmiste, ca 14% kõrgete ja 14% madalate vaimsete võimetega, ehk umbes 96% inimestest on normintellektiga ja umbes 2% on neid, kes erinevad keskmisest kahe standardhälbe võrra ehk väga kõr- gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi
annaabi.ee 
