3. LASERPRINTER Olenemata sellest, et tahmakassett on kallis ja hea printer ise ka, siiski on laserprinter hinna ja kvalikteedi suhte poolest sobivaim kui on vaja igapäevaselt printida erivevaid dokumente ja fotosid. Printimiskiirus on laserprinteril suurem kui tindiprinteritel. Laserprinteri tööpõhimõte on selline, et esiteks saadab arvuti printerile andmed, mis muudetakse seal raster-protsessori abil rasterkujutiseks. Seejärel pühib kummist tera eelmistest töödest ülejäänud tooneri trumlilt ja siis, kas kustutuslampide või trumli laengu abil, puhastavad selle elektrostaatiliselt, neutraliseerides kõik eelnevatest töödest jäänud elektrilaengud. Peale puhastamist valmistab printer trumli ette järgmise pildi vastuvõtmiseks, andes trumli pinnale negatiivse laengu -600V. Järgmisena suunatakse trumli peale erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit
tavaprinterid on vimelised toetama vrgukasutajaid kui ka otsekasutajaid. PRINTIMISTEHNOLOOGIAD printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate jrgi. tooner = tahamkassett MICR(magnet tint thetuvastusega) on tehnoloogia, mida kasutatakse, et kontrollida originaalsust paberdokumentidel. eriline tint, mis on tundlik magnetvlja suhtes ja kasutatakse teatud mrkide trkkimiseks originaaldokumendile. LIIGITADA: tooneriphised vedeltindi tahke tindi vrvisublimatsioon tindita TOONERI - laserprinter prindib kiiresti krgkvaliteetset teksti ja graafikat. kasutab kserograafilist printimisprotsessi, lasirkiir projekteerib elektriliselt laetud trumlile. kuiva tindi elektrostaatiliselt laetud osakesed jvad trumli laetud alade peale. seejrel prindib trummel kujutise paberile ja kuumusega mis pletab tindi paberile. kige kiirem printer on infoprint 4100 mis suudab printida 1440.tstuslik printer. vrvilaserprinteris kasutatakse nelja vrvi toonerit:cyan,magenta,kollane,must
! ! ❖ Kassalindiprinter ! ! Kuidas andmed printerisse saadetakse? ❖ Vanasti toimus andmevahetus rööpväratiga (vt. pilti)! ❖ Tänapäeval kasutatakse rohkem USB kaableid (ühendatakse arvuti printeriga)! ❖ Võrguprinteritel on sisseehitatud võrgukaart seega arvutiga juhtmega ühendama ei pea! Printimistehnoloogiad ❖ Tooneri põhised printerid! ❖ Vedeltindi printerid! ❖ Tindiprinteri tehnoloogiad (CIJ tindiprinter, DOD printimistehnoloogia)! ❖ Tahke tindi printerid! ❖ Värvi sublimatsiooni printerid! ❖ Printerid, mis ei kasuta tinti (termoprinterid ja UV- printerid) Millistele paberitele saab printida? Neljavärvitrükk - SMYK ❖ Kasutusel trükimasinates ja printerites! ❖ Värvipiltide trükkimiseks! ❖ Cyan - eresinine!
.......................................................................... 15 LISAD...........................................................................................................................17 HP LaserJet M3035 MFP Laser Printer........................................................................17 ................................................................................................................................. 17 HP LaserJet M3035 MFP Toner Cartridge (Tooneri kassett)...................................17 ..................................................................................................................................... 17 Esipaneel.......................................................................................................................17 VÕÕRKEELNE RESÜMEE........................................................................................18
vastuvõtjatel tüüpiliselt juba 12 või 20 kanalit. GPS vastuvõtjad võivad omada ka teisi atribuute ja kasutajaliideseid, nagu näiteks USB-d või Sinihammast (Bluetooth). Pilt GPS Printerid Printereid on palju erinevaid tüüpe. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli või WiFi kaudu. Tänapäeval on moodsamad printimis tehnoloogiad tooneri põhised printerid, vedeltindi printerid, tahketindi printerid, värvi sublimatsiooni printerid, termoprinter ja UV printer. Varasemate printerite kiirusi mõõdeti kirjatähtedes sekundi kohta. Modernsemates printererites mõõdetakse kiirust lehtedes minuti kohta. Neid mõõtmisi kasutatakse eelkõige turustamisvahendina ega pole nii standartiseeritud kui toonerite toodang. Tavaliselt viitavad lehed minutis hõredatele
jooksul · Seadme trükikiirus on kuni 130 tõmmist minutis · Risograafi on võimalik ühendada arvutiga ja trükkida arvutis kujundatud materjale · Risograafil töötamine ei nõua erikoolitust 14.Mis on tooner ? Kus seda kasutatakse ? · Toonerit kasutatakse elektrograafias, see on värvikasett kus on värv · Tooner koosneb termoplastilisest materjalist, mis musta värvi puhul omab ka tahma · Enamikel printeritel tooneri ülekandmiseks paber peab eelnevalt saama laengu · Tooner koostatakse olenevalt kastatavast protsessist. Tooner koosneb termoplastilisest materjalist, mis musta värvi puhul omab ka tahma. Kasutatakse nelja tüüpi toonereid: · Ühekomponentsed- pole võimalik ühtlaselt kanda suurtele pindadele. Samuti on nad lenduvad. · Kahekoponentsed- kõige rohkem kasutatavad toonerid. Nad koosnevad kahest osast - toonerist ja laengut kandvatest osakestest
Kasutatakse kinopiletite ja kviitungite trükkimisel. 2.2. Fotoelektriline printer 2.2.1. LED-printer 2.2.2. Laserprinter Töö põhineb valgustundliku materjaliga kaetud trumlil. Trumli kattematerjal on isolaator. Trumlile antakse laeng, mille käigus tekkib elektrostaatilisest laengust kujund trumlile. Edasi liigub trummel tooneri lähedale ja tõmbab laetud kohtadega tooneri külge. Toonerist moodustub kujund trumlile. Lõpuks kuumutatakse tooner paberile kinni ning trummel puhastatakse tooneri jääkidest ja laengust. 2.3. Jugaprinter - moodustab kujundi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. 37 2.3.1. Vahaprinter 2.3.2. Tindiprinter 22.2. Värviline trükk
Kuigi kahepoolne printimine on aeglasem, siis tekib ajavõit tänu sellele, et aega ei kulu lehe väljavõtmiseks, ümberpööramiseks ja uuesti printimiseks, mida peaks tegema ühepoolse printeriga. Ühepoolse printimisega lehe mõlemale poolele printides võib paber kergemini laserprinterisse kinni jääda. Plussid ja miinused: Plussid -Printimiskiirus on tunduvalt kõrgem kui tindiprinteritel -Laserprinteriga printimine on kõrgekvaliteetsem ja täpsem kui tindiprinteritel -Tooneri kasutamise tõttu on väljaprinditavad lehed kuivad. -Vajavad palju vähem hooldust kui tindiprinterid Miinused: -On kallimad kui tindiprinterid, eriti kehtib see värvilaserprinterite kohta. (Printeritel, millel on pehme plastiktrummel, ei tule õige ülalpidamishind enne välja, kui trummel nõuab vahetust.) -Suuremad ja raskemad 11 -Hooldus on kallim Osoon
Koosta prinditehnoloogiate tabel, kus on kirjas printeri ning lehekülje printimise hin- naklassid, printimiskiirus, värviprindi võimalus ja prindikvaliteet. 49 Prinditehnoloogiat kujutav joonis on võetud Jaak Pihlau raamatust ,,Printerid", Tallinn Külim 1996. 28 Joonis 49. Laserprinteri tööpõhimõte 1 termilise kinnistuse plokk, 2 trumli pinda valgustav lamp, 3 tooneri puhastusmehhanism, 4 tooneripulbri väljaheitepaik, 5 laadimisseade, 6 koht trükielementide kandmiseks paberile, 7 standardelementide eksponeerimisseade, 8 paberi sööteseade, 9 paberirull, 10 tooneri pealekandmisseade, 11 skaneeriv laserikiir, 12 laser, 13 modulaator, 14 peegelprisma, 15 arvuti andmesisend. 1.7.3 Võrguseadmed
Selleks, et tooneripulbrit paberile kinnistada, on vajalik selle termiline töötlus kuumutuselementidega (juhikut kuumutatakse kuni 110 ja rulle lokaalselt kuni 140 kraadini). Spetsiaalselt valmistatud toonerpulber sulab äärmiselt kiiresti ja kuumuse ning surve avaldamisega kinnistub paberile jäädavalt. Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest tooneri puhastusmehhanismi abil. Erinevalt laserprinterist on LED (Light-Emitting Diode ehk valgusdiood) -printerite põhiosaks paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide süütamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud pöörleva trumli valgustamine
tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. 32 värvilaserprinterite tööpõhimõte ei erine oluliselt monokroomsete laserprinterite omast. Laserkiirega moodustatakse valgustundliku kihiga kaetud trumli pinnale igale osavärvile vastav kujutis (CMYK-mudel). Trumli pinnale kujunenud elektrilaeng kogub pulbrilise värvaine (tooneri) kujutise reljeefile vastavatesse kohtadesse ja moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma või trumli pinnale. Kui kõik osavärvid on üle kantud, toimub prinditava kujutise ülekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kõikides värvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on värvipaljundusmasinate jaoks valmistatud spetsiaalne läikpaber. Enamik neist võimaldab printida ka paberi mõlemale poolele.
ettevõttes. Iga tooteetikett või saadetise markeerimiseks vajaminev etikett valmistatakse vajaduse järgi vahetult enne selle kinnitamist tootele või pakendile. Laserprinterid Laserprinterid leiavad üha rohkem kasutamist. Trükijälje kvaliteet on hea (uue tooneri korral) ja ka trüki kiirus piisav. Etiketiprinterina saab neid aga kasutada piiratud ulatuses. Peamine prob- leem seisneb trüki kvaliteedis – laserprinteritega on raske saavutada pidevalt ühtlast kvaliteeti. 340 13 Automaatne tuvastamine Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
