puud nagu tamm ja vanad männid. Eestis on must-toonekure pesa ümber pesitsusajal 250 meetrise raadiusega keelutsoon. Puude langetamine sellel alal on keelatud. Arvukus: Maailmas arvatakse kokku elavat 11 000– 15 000 paari must-toonekurgi ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Elupaik Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Toitumine Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast. Paljunemine
Puu latva ehitatud pesal on ka eeliseid - ohtu võib varem märgata, pesale lend on lihtne ja ka poegadel on kergem lendamist õppida. Ilmselt on kalakotkaste pesaehitus-strateegia siiski õige, sest muidu nende arvukus ei kasvaks praegu. Emalind viibib alates munemisest pesa juures ja ka valvab seda. Isalinnu ülesandeks on saak kohale toimetada, emalind toidab poegi ja peab selle juures ka ise söönuks saama.Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge-toonekurel, siis on see tõenäoliselt kalakotkale kuuluv. Muuseas Ameerikas ongi kalakotkas pesitsemas sarnastes kohtades, nagu meie valge-toonekurg. Kalakotkas muneb 2-3 muna, millest kooruvad pojad saavad lennuvõimelisteks juuli lõpus. Lennuoskusest saagipüüdmiseni kulub aga veel tükk aega õppimist. Kalakotkas elab pea kõigil mandritel. Meil pesitseb ta eelkõige Ida- ja Lõuna-Eestis ning levib tasapisi lääne poole. 2002. aasta seisuga pesitseb Eestis 50-55 paari kalakotkaid. Kui veel
( Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (2). Pojad saavad lennuvõimelisteks 6872 päeva vanuselt (5). Järglaste sirgudes ja vajaduste suurenedes peavad hakkama toitu tooma mõlemad vanalinnud (2). Päevane toiduvajadus on poegadel 400500 g (Cramp 1994) (5). Augusti alguses lendavad pojad pesast välja, kuid tulevad nädala-paari jooksul veel siiski pessa ööbima (2). Must-toonekurel on Eestis lennuvõimestunud 15 poega eduka pesa kohta. Sageli koorub rohkem poegi, kui lendu läheb ja pesadest võib leida ka koorumata mune. Poegade lennuvõimestumine ja suremus kõigub aastati suurelt (5). Levik ja arvukus Must-toonekurg on levinud Lääne-Euroopast kuni Kaug-Idani ja tema arvukuseks hinnatakse 15 000 paari (2). Pildil on kujutatud musta-toonekure levik maailmas. (1)
koorunud poja üle pesa ääre tõukab, kelle siis inimesed edukalt üles kasvatavad. Pojad õpivad lendama umbes augusti alguses ja mõni nädal peale seda hakkavad ise toitu otsima. Augusti lõpuks tuleb aga valmis olla pikaks lennureisiks Lõuna-Aafrikasse. Valdav osa noorlindudest asub teele enne vanalinde. Toonekured väldivad oma rännakul lahtist merd ja seetõttu kulgeb nende reis üle Türgi ja Vahemere idaosa. Valge-toonekurg on looduskaitse all. 4 Must-toonekurg Must-toonekurel on metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi. Kasvult on ta viimasest pisut väiksem. Rahvapärimustes on must-toonekurg ennustanud surma, millest ka tema nimi: pivalind. Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar,
käib ja mida on toitumispaikades saada.Saagiretkel korjab ta üles kõik putukad keda silmab.Tähtsal kohal valge-toonekure toidus on ka vihmaussid.Ta sööb ka hiiri, sisalikke, nastikuid, rästikuid.Konnade osatähtsus toidus on väiksem kui arvatakse.Toidu neelab valge-toonekurg kõigepealt alla.Kui söögitorus on toitu piisavalt, lendab lind pesale ja öökab selle välja poegadele.Valge-toonekurg ei kanna toitu noka vahel. 9.Vaenlased Suure ja tugeva linnuna pole valge-toonekurel palju vaenlasi- peamiselt suuremad kotkad, mõned kiskjad. Peamine vaenlane on inimene - toonekurgi ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürgid, maanteeliiklus ja elektriliinid. 10.Uskumusi ja muistendeid · Mõnelpool räägitakse, et valge-toonekurg on kättemaksuhimuline lind. Kui inimesed tema pesitsemist segavad, toob ta rästikuid ja pillab need majaukse lähedale õuele. Samuti on arvatud, et toonekurg toob põlevaid tukke ja süütab maja
inimene häälepaelte abil. Hääleelundi ehitus on üksikutel linnuliikidel erinev. Laulukõri toetavad kõhrrõngad ning selles on häälekiled ja kurrud. Viimaste vahel, bronhide alguses, asuvad häälepilud. Hingetoru ning bronhide vahel asuvad laululihased, mis muudavad häälepilude kuju ja suurust ning mõjutavad seeläbi tekitatavat häält. Mida rohkem linnul laululihaseid on, seda mitmekesisem on tema laul. Näiteks toonekurel ja jaanalinnul laululihaseid pole. Laululindudel on neid tavaliselt 7 paari. Linnulaulu kõlavusele avaldavad mõju ka tema kehaehitus ja suurus. Näiteks kure laulu on kuulda 2 kilomeetri kaugusele. See on võimalik tänu sellele, et kure kõri võib olla kuni 1,5 meetrit pikk (Miksike, http://www.miksike.ee). Lindude laul Linnud ja inimesed on võimelised kuulma sarnase sagedusega helisid, samas on inimese kõrv paremini kohastunud veidi madalamate helide eristamiseks. Lindude
säilida nii suvel kui ka külmadel talvedel. Seda osa voivad täita ka settetiigid kuivenduskraavide suudmete lähedal, kui neid hooldada ja setetest puhastada. 11 Teiseks on toitumisalade säilimiseks vaja puhastada looduslike ojade ja väiksemate jogede luhad vosast. See voimaldab must- toonekurel sealsetel vooluvetel saaki püüda, sinna maanduda ja sealt turvaliselt lendu tousta. Suurveest jääb luhtadele ajutisi tiike koos must-toonekurele sobivate saakobjektidega. See on aga voimalik vaid hooldatud luhtadel ja korras kallastel. Läbi vana metsa voolavatel ojadel on must-toonekurele sobivad tingimused olemas, kuid nt uuendusraide tottu
mis tuultele vastu peaks. Selle defitsiidi leevendamiseks on kotkamehed ehitanud allakukkunute asemele või lähimale sobivale puule tehispesi. Puu latva ehitatud pesal on ka eeliseid: ohtu võib märgata varem, pesale lend on lihtne ja ka poegadel on kergem lendamist õppida. Emaslind viibib alates munemisest pesa juures ja isaslinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad söönuks saama nii emaslind kui pojad. Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge- toonekurel, siis on see tõenäoliselt kalakotkale kuuluv. Muuseas, Ameerikas pesitsebki kalakotkas sarnastes kohtades, kus meil valge-toonekurg. Kalakotkas muneb 23 muna, millest kooruvad pojad saavad lennuvõimeliseks juuli lõpus. Lennuoskusest saagipüüdmiseni kulub aga veel tükk aega õppimist. Tänu keskkonna (eelkõige veekogude) vabanemisele kloororgaaniliste ainete (nt DDT) saastest ja osaliselt ka tehispesade ehitamisele on Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate
annaabi.ee 
