siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek. visitatsioon - kirikukatsumine toomkirik - piiskopikirik (katedraal) toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. toompraost - toomkapiitli juhataja, tegeles ka piiskopkonna majandusasjadega.
Nad olid ka üks suur osa linnaelanikest. 18. Mis oli Vana Liivimaa peamine tuluallikas ehk ekspordiartikkel? Linakasvatus ja teravili 19. Mõisted: sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek., kirikukatsumine e. Visitatsioon, mis on kiriku kontrollimine, mida korraldasid kirikuelu juhid., toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 20. Johannes Blankenfeld -oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. 21. Melchior Hoffmann ja tema tegevus - oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte. 1523. aasta lõpus või 1524. aasta alguses siirdus Hoffmann Tartusse
oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti. Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel
varasemalt, 1245). Saksa ordu vastuseisu tõttu Albert pidi Preisimaa residentsist loobuma ja leppima Riiaga. 1253. aastal Riia piiskop suri ning ALbert Suerbeer sai lõpuks Riiga asuda ning ühendas Riia piiskopi ja peapiiskopi ametid. Alates 1255. aastast on tegemist Riia peapiiskopkonnaga. Valitsemine: Riia peapiiskop resideeris Riias või selle lähedal olevates linnades ja linnustes (Üksküla/Koknes). Stifti valtisesid stiftifoogtid, keda oli 2. Vaimulikes asjades abistas toompraost. Lisaks osales Riia toomkapiitel valitsemises, selle liikmetel oli õigus valida peapiiskoppi ning aruatada kõiki olulisemaid vaimulikke ja ilmalikke asju peapiiskopkonnas. Likvideerimine: 1559. aastal Riia peapiiskopkond sattus ohtu Liivi sõja ajal, sest venelased vallutasid idaalasid. 1561. aastal toimus Riia peapiiskopkonna kui ka ordu valduste otse liitmine Poolaga. Aastast 1563 ei määratud enam Riia peapiiskopiks kedagi.
peapiiskop ja toomkapiitel tegutsesid Võnnus. Poola vastureformatsioon jäi siiski lühikeseks ega saavutanud suuremaid tulemusi. Kirikuvisitatsioon Pärast 14 sajandi sisetülide aega stabiliseerus kiriku tegevus järgmisel sajandil, mil hakati pidama provintsisinodeid. Piiskopid hakkasid oma kogudustes korraldama ka visitatsioone (trükis on avaldatud Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokollid 16 sajanidi algusest). 1584 aastal tehakse algust koguduste visitatsioonidega toompraost David Dubberchi juhtimisel, kes 1586 asub Tallinna superintendendi ametisse. Kirikuraamatud 1586 aastal viiakse koguduste instruktsioonide kohaselt sisse kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud. Georg Müller sünd. umbes 1570, tegutses koolmeistrina Tallinnas. 1601. a alates Tallinna Pühavaimu kirikus abiõpetaja, kelle 39 eestikeelse jutluse tekstid on säilinud.
vabadusvõitluses. Pärast sakslaste lüüasaamist Otepääl palus piiskop Albert Sakalast ja Novgorodist rahu. Kohest vastus saamata sõitis ta saksamaale abi paluma. Samal ajal valmistusid ka eestlased Lembitu linnuse lahedal (u. 6000 meest) oletatavaks vasturünnakuks. Sakslased, saanud üritusest teada, kiirustasid neile lööki andma enne, kui saabub abi Venemaalt. 3000- meheline vägi, mida juhtisid Lauenburgi Albert, ordumeister Volquin, Dünamunde kloostri abt Bernhard, Riia toompraost Johannes ja liivlaste vanem Kaupo, jõudis 20. sept. õhtul Viljandi linnuse lähedusse. 21. sept. 1217. apostel Matteuse päeval toimus Madisepäeva lahing. Selle täpset asukohta pole teada, arvatav sündmuspaik asub 11. km kaugusel Viljandist Vanamõisa küla piirides. Eestlased olid metsas varjus ja korralduti arvestades vaenlase väe asetust: kõige rohkem mehi oli rinde keskosas sakslaste, sakala malev paremal äärel latgalite, ridalased ning harjulased vasakul äärel liivlaste vastas.
ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega. Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti. Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi,
Puhtalt vaimulik konsistoorium, millele allutatakse kõik kirikud , koolid, hospitalid. Pidi vaatama vaimulikke, viima läbi visitatsioone ja vaatama Sinodi tööd. Jheringu vistatsioonid on kõik säilinud, Lupeqius tegi neid ka aga tema omi pole säilinud. Loodud konsistooriumisse tulevad kõik kohtuasjad( vaimulike)s t rüütelkonnal polnud mingit võimalust kaasa rääkida kirikuasjadele-> protestiti konsistooriumi koosseisus: 6 praosti+ toomkiriku õp(toompraost), toomkooli lektor, hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid. Igapäevane kirikuelu juhtimine, vaimulike tüliasjad ja visitatsioonide korraldamine. Vaimulike ametisse määramine st ilma konsistooriumita ei saa ükski vaimulik tööle hakata.Rangem eesti k kontroll. Jering ürit läbi viia kirikuseadust. Peagi hakatakse jeringu võimu piirama kui keskvõim otsustas, et provintsid pole emamaaga võrdsed. Jeringu puhul oluline et loob konsistooriumi
annaabi.ee 
