Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene. Kas inimesel on ka ühiseid geene... Sisalikuga? Rohukonnaga? räimega? vihmaussiga? toomingaga? bakteriga? kärbseseenega? Pseudogeenid... ...on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. 3. Biogeograafilised tõendid. Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad 4. Kultuurtaimed ja koduloomade aretuse andmed Metsik ja aretatud arbuus
võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu. Iga liigi genoomis on talletatud info tema fülogeneesist ehk evolutsioonilisest arenguteest. Keemiline evolutsioon
Sangaste ümbruses on mitmeid krahvi poolt kasvatatud istikutega rajatud tammikuid, mille ridade vahele on istutatud Bergi üht lemmikkultuuri- ebatsuugat. Metsapargi ülarindes on valitsevaks põlised kuused, männid, kased, rühmiti vene ja jaapani lehised, harilikud ebatsuugad ( Pseudotsuga taxifolia), väike grupp valgeid mände ( Pinus strobus). Teise rinde moodustavad nooremad kuused, kased, saared, vahtrad, jalakad, pärnad, alusmetsa peamiselt sarapuud koos halli lepa ja toomingaga, nende all mage sõstar, harilik kuslapuu. Varakevadel, kui puude all veel kohati lumelaike, lööb pargis õitsema mürgine näsiniin. Võõrpuuliikidest leidub siin veel siberi ja palsamnulgu, alpi seedermändi, mägimändi. Omapärased on pargis ka hariliku kuuse leinavorm ( Picea abies f. pendula ) ning keraja ladvaga vorm ( P. abies f. globosa ). Suurim haruldus on aga pargi lõunaosas kasvav Eesti ainus maksimovitsi lepp ( Alnus maximowiczii ).
toetussumma. Kaks kuud hiljem avaldas sama autor lootust, et haridusministeerium võimaldab Saarele vaba töötamist ja imestas, et seni selleks midagi tehtud ei ole. Ka leidus selles kirjutises palve, et need kellel on koopiaid Saare teoseist, saadaks need M. Saarele aadressil: Tallinn, Müürivahe nr. 15. 24. septembril 1921 abiellus Liine Paalmann Hendrik Toomingaga. Saar oli sellest teada saades väga murtud. Ta armastas ikka veel Liinet ja ei tahtnud temast loobuda. Saar oli asunud elama Tallinna. Tema esimene tegevus- ja loominguperiood oli lõppenud. Tugevnesid ka põlised sidemed Hüpassaare kodutalu, metsade ja rabaga ning nende elanikega. 9 TALLINNAS JA HÜPASSAARES AASTATEL 1921- 1930 Tallinnas pühendas Saar end täiesti loomingule. Ta esines, harva ja kui esines siis
Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19. Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest. Reziioskusi kogus Unt Kaareln Irdi assistendina, kuid olulisemaks sai koostöö Hermaküla ja Toomingaga. Koos nendega kuulus U 60 70 legendaarse teatrimurrangu tuumikusse. Ta oli Hermaküla trupi liige ideede genereerija ja otsingute osaline. Tartu-aeg lõppes Undil dramaatiliselt ning ta lahkus sealt. Esimesed 10 aastat töötas Unt peamiselt väikeses mõõtkavas: eelistas väikest lava, väikest truppi ja lühikesi etendusi. Tema isikliku repertuaari dominandiks oli algusest peale klassika.
rahvale," kirjutati "Päevalehes". Samuti nõuti, et Saarele peaks "võimaldama täieliku andumise" ja määrama riikliku toetussumma. Kaks kuud hiljem avaldas sama autor lootust, et haridusministeerium võimaldab Saarele vaba töötamist ja imestas, et seni selleks midagi tehtud ei ole. Ka leidus selles kirjutises palve, et need kellel on koopiaid Saare teoseist, saadaks need M. Saarele aadressil: Tallinn, Müürivahe nr. 15. 24. septembril 1921 abiellus Liine Paalmann Hendrik Toomingaga. Saar oli sellest teada saades väga murtud. Ta armastas ikka veel Liinet ja ei tahtnud temast loobuda. Saar oli asunud elama Tallinna. Tema esimene tegevus- ja loominguperiood oli lõppenud. Tugevnesid ka põlised sidemed Hüpassaare kodutalu, metsade ja rabaga ning nende elanikega. 2.2 Tallinnas ja Hüpassaares aastatel 1921 -1930 19 Tallinnas pühendas Saar end täiesti loomingule. Ta esines, harva ja kui esines siis
rändama”, 1973). Samas eelistas ta toona vormiliselt väike- ja monotükke (kirjanik Jaan Oksa elu uuriv Vaino Vahingu monodraama „Mees, kes ei mahu kivile”, 1975) ning tegeles rööbiti oma stuudioga. Tihti mängis Hermaküla ise oma lavastuste kandvates rollides kaasa (nt. Eilert Løvborgina Ibseni „Hedda Gableris”, 1975), kippudes ülejäänud truppi isegi varjutama. 1970ndad oli talle üldse viljakas kümnend ka näitlejana, koos Jaan Toomingaga mängisid nad mitmetes Epp Kaidu lavastustes (nt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia”, 1971), kusjuures Tooming kehastas tavapäraselt pigem negatiivse, isegi deemonliku märgiga tegelasi, Hermaküla oma sooja sarmiga aga positiivseid kujusid. (Selle traditsiooni murdis Kaarin Raid n.-ö. vastupidise rollijaotusega – Ion Drutse „Pühamast püham”, 1977.) Näitlejatena suutsid Hermaküla ja Tooming alati, isegi
RRK 3 – 14.451 Ar. 94... B/Phillips – B. Phillipsi õpik Course of Modern Orchestration SM F 3832: 45 – Uuemõisa jazzorkester SM F 4022: 9 – Kuressaare Eesti Seltsi orkester SUOMEN JAZZ & POP ARKISTO Suomalaisen jazzin kultaiset vuodet 2. SÄVEL SÄLP. 665 SVENSKT RADIO arkiv 5482-73/5254: 1 – H. Toominga septett SVENSKT RADIO arkiv 5482-73/5254: 2 – H. Toominga septett mängib T. Monki muusikat SVENSKT RADIO arkiv 5456-74/1718 – L. Westini intervjuu H. Toomingaga SVENSKT RADIO arkiv rec. 1973. Monk á la Tooming SVENSKT VISARKIV 45 rpm JaRe 1201 – L.G. Unit SVENSKT VISARKIV Flasc Music FLCD-4 – H. Toominga kvartett SVENSKT VISARKIV 78 rpm Modern Music M24 – L.G. Unit & H. Tooming TILGAR, R. 1948. Päevikud I ja II. (Käsikiri, J. Tilgari perearhiiv) TMM F- MO 32 S-60 kavalehed 1919–1943 TMM F- M 303 N-26 S-18 Tartu džässiaktivistid 135 TMM F- M 303 N-28 S-2 L. Tauts ja H. Uibopuu
annaabi.ee 
