Jaan Kaplisnki Kaspar Semm ME-12 Jaan Kaplisnki Sündis 22 jaanuaril 1941 Tartus Isa Jersy Kaplisnki oli Poola keele ja kirjanduse õppejõud Tartu Ülikoolis. Ema Nora Kaplinski oli tõlkija. Jaan Kaplisnki Jaan õppis Tartu ülikoolis filoloogiat. 1970. aastatel elas Tallinnas ja töötas botaanikaaias. Oli riigikogu liige. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. On abielus Tiia Toometiga. Jaan Kaplisnki Oma loomingus esindab ökoloogilist vaatepunkti, kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki Kaplisnki debüütkogu on „Jäljed allikal“ (1965), see ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki
Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (1965) (1986) Kalad punuvad pesi (1966) Hinge tagasitulek (1990) Tolmust ja värvidest (1967) Tükk elatud elu. Tekste 1986
ja suri 1982. aastal. Ta oli ema poolt mulk, isa poolt võruke. Nora hakkas noorena õppima tantsu ja täiendas end 1920.-1930. aastatel Saksamaal Essenis ja Pariisis. 1930. aastate lõpus tutvus ta lektor Jerzy Kaplinskiga. Nad abiellusid 1938. aasta märtsis. Jaan Kaplinski abiellus Küllike Kaplinskiga ja neil on tütar Maarja Kaplinski, kes sündis 1964.aastal. Maarja on tegelenud innukalt psühhodraamaga ning sai 2000. aastal assistendi diplomi. 1969.aastal abiellus Jaan Kaplinski Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja Tartu Mänguasjamuuseumi juhataja. Peres on kolm poega ja tütar. Esimene poeg Ott-Siim Toomet sündis 1970. aastal. Ta on füüsika- ja majandusteaduse magister.Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Ott-Siim ja Piret Toomet lahutasid abielu 2002. aastal. Augustis 2003. abiellus Ott Toomet Tiina Straussiga. Teine poeg Lauris Kaplinski sündis 1971. aastal. Praegu tegeleb ta Tartu Ülikooli Raku- ja Molekulaarbioloogia instituudis bioinformaatikaga
,,Teekond Ayia ,,Võimaluste Triadasse" (1993) võimalikkus" (1997) ,, Silm" ja ,, Hektor" ,,Usk on uskmatus" (2000) (1998) ,,Isale" (2003) ,,Kõik on ime" (2004) ,,Seesama jõgi" (2007) "Paralleele ja ,, Jää ..." (2009) parallelisme" (2009) Lasteraamatud Näitekirjandus Kuhu need värvid jäävad "Neljakuningapäev" (1975) koos Tiia (lavastatud aastal 1977) Toometiga "Liblikas ja peegel" Udujutt (1977) (kirjutatud aastal 1980) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Väljaspool Eestit Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21
mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägitakse rahva usaldusest Andrus Veerpalu vastu, Eesti Päevalehest selle uue peatoimetajaga ning kuidas tõrjutakse linde Tallinna Lennujaamas lennukite eest. · Müügile saabusid Andrus Veerpalu toetavad T-särgid · Küsitlus tänaval: Kas inimesed usuvad Andrus Veerpalu? · Intervjuu Eesti Päevalehe uue peatoimetaja Vallo Toometiga · Videointervjuu Tallinna Lennujaama lennuohutuse juhi Hannus Vardaga ja ornitoloogi Eet Tuulega Saate teises osasas arutatakse taas Andrus Veerpalu dopinguskandaali üle, minnakse külla perele, kus kasvab downi-sündroomiga poiss. Veel räägib Märt Avandi tudengifilmis osalemisest · Intervjuu Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktori Kristjan Portiga: Mis asi on kasvuhormoon, mis Andrus Veerpalu dopinguproovi positiivseks muutis?
Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all
kirjanikke.Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige.Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992–1993 Riigikokku. Jaan Kaplinski esimesed lasteluuletused ilmusid aja kirjas Täheke. Aastal 1975 jõudis lugejate kätte koos Tiia Toometiga kirjutatud raamat,,Kuhuneed värvid jäävad``.Kõige õnnestunumaks lasteraamatuks peab J.Kaplinski ,,Jalgrataste talveund``, mis ilmus 1987. aastal. Kaplinski esimene luulekogu „Jäljed allikal” ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. Jaan Kaplinski mahukas esseetoodang on suurelt osalt koondatud
esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist. Samal aastal astus ta ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1969. aastal abiellus Jaan Kaplinski kirjaniku Tiia Toometiga, kes on samuti olnud 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. 1970. Aastatel elas Kaplinski Tallinnas ja töötas botaanikaaias, hiljem kolis ta Tartusse tagasi ja on elanud vaheldumisi linnas ning suvekodus Võrumaal. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, nimelt sõnastas ta kirja esimese versiooni. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku
2 1.2 Elu teine pool Tööle läks Jaan aastal 1964, kui töötas siis vanemlaborandina Tartu ülikooli arvestuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastal 1968-1970 oli ta eesti kelle kateedri aspirant ning hiljem Tallinna Botaanikaaias nooremteadur ja pärast vaneminsener. Seal tuli tal tegeleda palju inimeste ja loodusega seotud küsimustega. Selle aja sees ehk aastal 1969 abiellus Jaan Tiia Toometiga, kes on samuti eesti kirjanik. Sellest abielust on tal ka kolm poega ja üks tütar. Tartusse pöördus ta tagasi aastal 1980, kus Tartu Ülikoolis juhendas noori tõlkehuvilisi. Kaplinski on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan on seotud hiljem ka kuulsa 40 kirja koostamisega, kus ta sõnastas kirja esimese versiooni. Nüüd on ta peamiselt elanud oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. 1.3 Jaan Kaplinski tsitaadid
oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Tunnustused 1. Eino Leino auhind (1992) 2. Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) 3. Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 4. Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Perekond Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Minu arvamus Valisin Jaan Kaplinski eelkõige selle tõttu, et ta oli tegelenud mitme erineva stiiliga- luule, proosa ja romaan. Olin endale seadnud eesmärgiks enne natukene tutvuda J. Kaplinski
· Vaikus saab värvideks (2005) · Teiselpool järve (2008) 7 Proosa ja lasteraamatud · Teekond Ayia Triadasse (1993) · Jää ja Titanic (1995) · Silm / Hektor (2000) · Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) · Kajakas võltsmunal (2000) · Isale (2003) · Seesama jõgi (2007) · Jää ... (2009) · Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga · Udujutt (1977) · Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) · Jänes (1980) · Jalgrataste talveuni (1987) · Kaks päikest (2005) · Põhjatuul ja lõunatuul (2006) 8 Luulekogu ,,Vaikus saab värvideks" ,,Vaikus saab värvideks on Jaan Kaplinski 2005. a. valminud luulekogu. Kaplinski luulekogus
kaugel. Teda huvitas tehnika, luges hardunult Noore tehniku käsiraamatut ja muud selletaolist kirjandust ja püüdis ehitada raadiot, millest küll suurt välja ei tulnud, peamiselt koduste olude kitsuse tõttu. Vaimsem harrastus oli markide kogumine, mille juurde on ta viimastel aastatel tagasi tulnud. Perekond 7 Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Ott-Siim on füüsika ja majandusteaduse magister ning kaitses 2006 majandusdoktori kraadi Aarhusi ülikoolis Taanis. Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Lauris lõpetas ülikooli
aastaks). Väga südamlik ja omamoodi natuke kurva lõpuga raamat, mis liigutas südant. Eelkooliealistele lastele võibolla natuke raske lugeda, kuna paljud sõnad ja võrdlused on soome keeles. Jaan Kaplinski Kuhu need värvid jäävad? Pildid joonistanud Edgar Valter 62 Lasteluule sündis autori laste kasvades. Koos Tiia Toometiga kokku pandud lasteluulekogu “Kuhu need värvid jäävad” (1975) on soe ja (sõna)mänguline, võib kujutleda, kuidas luuletused igapäevases pereelus iseenesest tekkisid: üks väike kõdi elab parema põlve peal teine väike kõdi elab vasema põlve peal veel üks väike kõdi elab otse peopesas aga suured kõdid elavad põlveõnnaldes veel suuremad kaenla all ja lõua all kõige suuremad talla all ja kõrvaaugus ja kuidas need kõdid veel kõdi kardavad minge ja katsuge ise Ilmar Trull
annaabi.ee 
