Teatmekaardid Ülevaatekaardid , erinevate andmetega hoovuste tõusudemõõnade magnetvälja indexkaardid teiste kaartide leidmise hõlbustamiseks. soodsate mereteede kaardid hüdrometreoloogilised kaardid jne. Merekaartide sisu Matemaatiline alus kaardivõrk ( WGS84) , mastaap Mere üldtunnused põhja reljeef , tuletornid , tuled , märgid , madalikud , karid , leetseljakud , veealused ja veepiirid olevad kivid , uppunud laevad , poid , toodrid. Üldgeograafilised elemendid : pinnareljeef , jõed , järved , asulad , sadamad Kaardi vormielemendid kaardi tiitel , pealkirjad , joonised , märkused Enne kaarti kasutamist tuleb kõik kaardielemendid läbi vaadata! Merekaardi lugemise järjekord Täpsustatakse tiitel, See viitab sõidurajoonile. Loetakse läbi kõik tiitlik täiendavad märkused. (selgitavad ja teatmelised) Tehakse kindlaks kaardi mastaap.
keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp. (3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa. (4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli. (5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega; 2) tooder peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele; 3) toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte
• Täiendavad plaanid, tabelid • Milline on variatsiooni muutus • Põhja reljeef, kaldamärgid • Punktiiriga näidatud kaldajoon näitab selle umbkaudsust. • Rannasõidul kasuta kõige suurema mastaabiga kaarte • Hoidu kursi võtmisest ümbruskonnast nähtavalt madalamale kohale • Sügavus • Põhja iseloom • Sadamad ja ankrualad • Objektid ja sügavused • Maismaamärgid • Laevateed • Toodrid ja poid Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. MADALIKULT PÄÄSEMINE, PUKSEERIMINE Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid keilutid, luugid, pealisehitused, korpus
patentankrud, millistest on eksponeeritud kolm Halli ankrut, neli erinevas suuruses Matrossovi ankrut ja üks Briti AC-14 tüüpi sõjalaevaankur. Omaette ankrutüübiks on tragiankur. Neist on kollektsioonis kaks neljakäpalist ja kaks viiekäpalist. Tänapäeval tragiankruid enam ei kasutata. Ankur on kogu maailmas tunnustatud lootuse sümboliks, sest vanemas merenduses olenes ankru pidamisjõust väga sageli nii laeva saatus kui tema meeskonna elu. Poid ja toodrid Poid ja toodrid on üks navigatsioonimärgistuse liike. Navigatsioonimärgistus jaguneb püsimärgistuseks, mis koosneb statsionaarsetest rajatistest nagu tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid; ning ujuvmärgistuseks nagu tulepoid, poid ja toodrid, mis paigaldatakse veeteedele navigatsiooniohtude tähistamiseks. Nii poid kui ka toodrid on ankurdatud põhjale ja tähendusekohaselt värvitud. Erinevaid värviskeemide süsteeme on läbi aegade
patentankrud, millistest on eksponeeritud kolm Halli ankrut, neli erinevas suuruses Matrossovi ankrut ja üks Briti AC-14 tüüpi sõjalaevaankur. Omaette ankrutüübiks on tragiankur. Neist on kollektsioonis kaks neljakäpalist ja kaks viiekäpalist. Tänapäeval tragiankruid enam ei kasutata. Ankur on kogu maailmas tunnustatud lootuse sümboliks, sest vanemas merenduses olenes ankru pidamisjõust väga sageli nii laeva saatus kui tema meeskonna elu. Poid ja toodrid Poid ja toodrid on üks navigatsioonimärgistuse liike. Navigatsioonimärgistus jaguneb püsimärgistuseks, mis koosneb statsionaarsetest rajatistest nagu tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid; ning ujuvmärgistuseks nagu tulepoid, poid ja toodrid, mis paigaldatakse veeteedele navigatsiooniohtude tähistamiseks. Nii poid kui ka toodrid on ankurdatud põhjale ja tähendusekohaselt värvitud. Erinevaid värviskeemide süsteeme on läbi aegade olnud kokku ca 30
ohtliku koha ja seda tähistava märgi Kardinaalsüsteemi lõunapoil on on suutma hiivata üheaegselt kahte ankrut 50 omavahelist asetust ilmakaarte suhtes. Nt: tulekarateristikuks W, VQ(&)+LFI.10s või meetri sügavuselt, kiirusega 8 meetrit minutis. Nordi poid, paakpoid ja toodrid paigutatakse q(6)+LFL.15s. Ankruketi pikkus on 200 kuni 300 meetrit ja ohtlikust kohast lõuna poole, st, et laev peab Oc-varjutav; Iso- võrdfaasne; Fl- plinkiv; Q- koosneb umbes 25 meetri pikkustest osadest,
Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine - Lateraalne faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine Näitab faarvaatri asetust laeva kursi suhtes On kasutusel A ja B süsteem A süsteemis loetakse peasuunda merelt maale, st merelt tulles jäävad parema külje tähised rohelised parema poordi poole ja vasaku külje tähised punased vasaku poordi poole B süsteemis loetakse peasuunda maalt merele ja märgid, võrreldes A süsteemiga asuvad vastupidi
Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine - Lateraalne faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine Näitab faarvaatri asetust laeva kursi suhtes On kasutusel A ja B süsteem A süsteemis loetakse peasuunda merelt maale, st merelt tulles jäävad parema külje tähised rohelised parema poordi poole ja vasaku külje tähised punased vasaku poordi poole B süsteemis loetakse peasuunda maalt merele ja märgid, võrreldes A süsteemiga asuvad vastupidi
Ruumala, milles olevad vihmapiisad moodustavad ühe objekti sõltub antenni ruuminurgast, antennikiire laiusest rõhttasandis ja impulsi pikkusest. c V D 2 r i 2 . Asetame V vääruse valemisse saame: c Sef St ND2 r 2 Nurkkiirgajad Selleks, et kaugemalt avastada objekte, mille efektiivne peegeldav pind on väike – poid, väikelaevad, toodrid, päästepaadid – paigutatakse nendele raadiolokatsiooniline nurkkiirgaja. Nurkkiirgaja koondab raadiolokaatorilt tulnud impulsi energia ja peegeldab selle tagasi raadiolokaatori suunas. Nurkkiirgaja töö põhimõte Selleks, et nurkkiirgaja kiirgaks tagasi kogu horisondi suunas koostatakse ta reast tahukatest. Poidele ja tuletornidele paigutatakse nurkkiirgajate asemel raadiolokaatori vastajad (radarvastajad), mis võimendavad vastuvõetud