Köögikombaini asendab lihtsalt riiv või vispel. Sellised tooteid on veel terve hulk, mille järgi on tekitatud kunstlik vajadus. Seetõttu peaks enne uut ostu järele mõtlema, kas neid asju on ka tegelikult vaja või on tegu ületarbimisega? Kui vajadus on olemas, siis tuleks tarbida teadlikult: · Eelista kaupade teenuseid · Eelista korduvakasutatud ja/või taastuvast materjalist toodetuid kaupu · Eelista vastupidavaid ja kvaliteetseid tooteid · Eelista mahetoodangut ja vähenda loomsete toiduainete tarbimist · Eelista vähempakendatud ja vähemtöödelduid tooteid · Anna oma tarbetud riided ja muud asjad teistele, kes võivad neid vajada · Sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid · Eelista lähemal toodetuid tooteid, eelista eestimaist
K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introduction to Microeconomics" 3 rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika uurimisobjektiks on majanduse koondnäitajad SKP Majanduse põhiküsimused Mida toota? Kuidas toota? Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Töö, kapital ja maa tootmistegurid Tootmise sisendi Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D
selle sõjaga- ta sai sellest kasumit. Teamst sai juhtriik. Saksamaa oli omadega täitsa maas (purustused, maksud, pärast lisandus ka kriis). Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku käitumise tõttu. Lisaks riik ei sekkunud majanduse juhtmisele. Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi otsustajad. W. Wilson-rahukava; G. Clemenceau tahtis täiega Saksamaad nõrgestada, kus aga D. Lioyd George tahtis natukene rahulikumalt. F. D. Roosevalt oli USA president, kes viis USA majanduskriisist välja. 5
Ehk siis kõik vajaminev oli valmistatud Eestis. Kõikides suuremates linnades oli oma Leivatööstus, Piimatööstus, õmblustööstus ning kui sa sõitsid Lätti siis seda kutsuti kauba reisiks, sest Lätis olid kõik asjad teistsugused, lapsed ostsid peamiselt kommi, sest kommi lett oli täiesti teistsugune, teistsugused nimed teistsuguse maitsega. Reisimine oli Nõukogude Liidu piires kõigile rahaliselt kättesaadav. Kui välismaalt juhuslikult toodi kusagil mujal toodetuid asju siis see oligi defitsiit, sest kõik tahtsid saada teistsuguseid asju. Linnas oli võimalik tänavatel joogiautomaatitest ühe kopika eest saada tavalist gaseeritud vett ning kolme kopika eest siirupiga gaseeritud vett, enamasti oli siirup kahjuks otsas, kõik jõid ühest klaasist mida oli võimalik sealsamas külma veega loputada ja mingit probleemi ei olnud. Inimesed sõid nõukogude ajal niimoodi nagu tänapäeval vanemad inimesed näiteks: kartul, hakkliha kaste, liha
16. Mis on piiratud ning mis lõputud? V: 17. Kuidas on ajalooliselt lahendatud ressursside piiratuse probleemi? V: peamised probleemid, mida majandusteaduses püütakse lahendada, tulenebad ressursside piiratusest. Selle probleemi olulisuses ei saa keegi kahelda, kuna kõik inimesed puutuvad nimetatud probleemiga kokku iga päev. Iga ühiskond peab lahendama 3 majanduse põhiküsimust : Mida toota? Kuidas toota ja Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? 18. Mis on tootmine? V: Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. 19. Tootmiskulude liigitus ja leidmine V: Tootmisvahendid – maa (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne), kapital (Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne), töö (Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises) 20
13 miljardit aastas Põhilised ekspordiallikad: petroleum ja petroleumi tooted, vedel gaas, metanool, ammonia, urea, terase tooted, teravili ja teravilja tooted, suhkur, kakao, kovhi, eksootilised puuviljad, köögiviljad ja lilled. Ekspordi partnerid: USA 59.8%, Hispaania 5.3%, Jamaica 5.2% 1 Impordi kogusumma: $6.477 miljardit aastas Impordi tooted: mineraalsed kütused, mehhanikat, trantspordi vahendeid, igasuguseid toodetuid asju, toitu, elavaid loomi ja vilja. Impordi partnerid: USA 30.6%, Brasiilia 12%, Venezuela 6.8%, Gabon 4.7%, Kolumbia 4.6% Metsad Mets katab kogu riigist 46%, mida on õnneks palju. Tore on teada et peale eesti on veel riike kus on metsa rohkem kui vaja. Suurt metsaraiet ei tehta ja mets on seal hea hoole ja kasvatuse all. Kuna riik asub troopilises alas, siis on seal puid väga mitut liiki. Valik on lopsakas ja neid jagub kõikjale. Tõsi, mägistes piirkondades on puid vähem.
omaks suudetakse võtta vaid seda, mis sobib nende eelnevate teadmiste või kogemustega. Positsioneerimise juures on väga oluline jõuda sihtturu meeltesse esimesena, sest tavaliselt mäletatakse just neid. See muudab toote eriliseks inimeste peades ning nad mõtlevad ise toote paremaks kui see tegelikult on. Seda võivad kinnitada ka erinevad pimetestid nagu näiteks sampanjade puhul peetakse parimateks Prantsusmaal toodetuid, kuid pimetestidel on saanud Kalifornia margid tihti paremaid tulemusi. (Ries & Trout 2003:34) Toote positsioneerimise võtted turunduses 6 2. TURUNDUSE OLEMUS Turundus ehk marketing (inglise keeles) on maailmas väga levinud termin. Selle sõna eesti keelseks vasteks pakutakse mõnikord mõistet ,,turustamine", mis on aga ainult turunduse üks osadest. (Miljan 1998:9-10)
Milliseid tooteid toota? Kui palju toota? Millal toota? Kas toota praegu rohkem tarbimiskaupu (toidukaubad, mängufilmid) või hoopis investeerimiskaupu (toiduvalmistamise seadmed, kaamerad)? Ø Kuidas toota? Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? Ø Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? 1.3. Tootmisressursid Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: Ø Maa Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. Ø Töö
lahendama 3 majanduse põhiküsimust: · Mida toota? Milliseid tooteid toota? Kui palju toota? Millal toota? Kas toota praegu rohkem tarbimiskaupu (toidukaubad, mängufilmid) või hoopis investeerimiskaupu (toiduvalmistamise seadmed, kaamerad)? · Kuidas toota? Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? · Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid.
Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine
annaabi.ee 
