2 Turu segmenteerimine Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim Bachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Ilo Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Tallinn: Pegasus Rekkor, S. (2006). Turundus. Majutus ja toitlustamine. Tallinn: Ilo Roose, N. (2002). Reklaam turunduses. Tartu Ülikooli Kirjastus Tonndorf, H.G. (2004). Turunduse tulevikutegurid. Kuidas luua tugevaid toote ja kaubamarke. Tallinn: Külim Vihalemm, A. (2008) Turunduse alused. Tallinn: Külim 3
SISSEJUHATUS ,,Toode on midagi, mida tehakse vabrikus. Mark on midagi, mida ostab klient. Toodet saab kopeerida konkurendi pealt. Mark on ajatu." J.Walter Thomson (Tonndorf.2004) Kui mark on registreeritud ja seega seadusega kaitstud siis, nimetatakse seda kaubamärgiks. Ühiskonna , tehnika ja tehnoloogia areng on viinud selleni, et konkurendid turundavad väga sarnaseid tooteid ja teenuseid. Kaubamärk on toote kõige eristatavam külg ja ainuke tunnus, mida konkurent ei tohi järele teha. Ilma kaubamärgita ei suudaks firma oma tooteid eristada.(Turunduse alused 2003) Siin on kümme kaubamärki, mis ma välja valisin referaadi jaoks juhuslikkuse alusel. 1
4 1. JAEKAUBANDUS Jaekaubanduse on kaupade müük lõpptarbijale isiklikuks, mitteäriliseks kasutamiseks; see on turustuskanali lüli, mis on otseses kohtaktis kauba ja teenuse lõpptarbijaga. (Mallene 2002, 44) Jaekaubanduse peaülesanne seisneb tootmise ja tarbija vahelise vahemaa ületamises, pakkudes selliseid tooteid ja teenuseid, mis vastavad tarbijate vajadustele ja soovidele. (Tonndorf 1995: 9) Gilbert (2003) on öeldud, et jaekaubandus on iga ettevõtmine, mis suunab oma ettevõtluseesmärgid lõpptarbija vajaduste rahuldamisele ja toetub selles tegevuses organisatsioonilisele toodete ja teenuste müügile. Jaekaubandusega tegelevad nii tootjad, hulgimüüjad kui jaekaupmehed ise. Enamasti tegeleb jaekaubandusega siiski jaemüüja, selleks on ettevõte, kelle müüginumbrid tulenevad peamiselt jaemüügist. Käesolevas uurimustöös on keskendutud
nime, märgi, kujunduse vm abil. Inglise keeles dealer brand, house brand, own brand, distributors brand, own label, primary brand, private brand, store brand. Kollektiivne mark on kaubamärk, mis on registreeritud tööstus- või kaubandusgrupi nimele ja millega grupi liikmed saavad näidata, et nende tooted või teenused vastavad grupi kvaliteedinõuetele ja standarditele. Inglise keeles collective mark. (Hans G. Tonndorf, 2004:3) Kaubamärk võib olla: · Sõnamärk Kaubamärk võib olla sõna või sõnad, näiteks tehissõna, fraas, loosung jms. Sõnamärk koosneb ainult sõnast, mis pole erilises kirjastiilis ega värviline. Kõigist kasutatavatest kaubamärkidest ligikaudu 90% on sõnamärgid. (http://www.koppelpb.com/est/kmliigid.htm) · Kujutusmärk Samuti võib olla kaubamärgiks kujutised näiteks sümbolid, ornamendid, geomeetrilised
epa.ee/et/kaubamargid/miks-kaitsta-kaumarki. [Kasutatud 6 oktoober 2015]. [5] „Miks kaitsta kaubamärk?,“ Patendiamet, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.epa.ee/et/kaubamargid/miks-kaitsta-kaubamarki. . [Kasutatud 6 oktoober 2015]. [6] „Kus saab registreeruda?,“ Siseturu ühtlustamise amet, [Võrgumaterjal]. Available: https://oami.europa.eu/ohimportal/et/trade-marks-in-the-european-union.. [Kasutatud 6 oktoober 2015]. [7] H. G. Tonndorf, Turunduse tulevikutegurid, Tallinn: Külim Kirjastus, 2004. [8] „Branding and business: How to pick a good trade mark,“ Smallbusiness, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.smallbusiness.co.uk/running-a-business/legal-advice/2373618/branding- and-business-how-to-pick-a-good-trade-mark.thtml. [Kasutatud 6 oktoober 2015]. [9] „Milline on hea äri nimi,“ Ajakiri Direktor, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.director
kokkuleppeid äritegevuse korraldamiseks. Kliendi kaotamine võib maksta kaheksa korda rohkem kui üks tarne. Mida pikaajalisem on klient, seda väärtulikum on kliendisuhe. Lojaalsed kliendid ostavad rohkem ja nad saavad tihti odavama hinnaga. Kuna pikaajalised ja lojaalsed kliendid on ettevõtte kõige suurem vara, siis oleks mõistlik neile pakkuda just sellist teenust nagu nad vajavad ja absoluutselt säilitada ka pikaajaline suhe (Tonndorf 1998, 61-62). 16 KOKKUVÕTE Logistika süsteemi üks tähtsamaid komponente on klienditeenindus. Otsused mida tehakse klienditeeninduse heaks mõjutavad kliente ja ettevõtte töötajaid ning määravad suuresti terve logistilise süsteemi struktuuri. Kuigi seda võib erinevalt defineerida, organisatsiooni klienditeenindus üldiselt on suunatud küsimustele, mis on seotud usaldusväärdsuse, aja, mugavuse, suhtlemise ja aususega
teenuse kvaliteet, kiirus vastaks teenuse hinnale. Ära ei tohiks unustada keskkonda meie ümber. Kindlasti tuleks rangelt järgida keskkonnaohutus nõudeid, sest muidu me hävitame märkamatult enda elukeskkonda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.scribd.com/ 2. http://www.hariduskeskus.ee/ 3. Mall Villemi, Logistika alused, OÜ INFOTRÜKK, 2008, lk 268 -275 4. Hans G. Tonndorf, Kaubanduse ja tööstuse LOGISTIKA,"Külim", 1998, lk 53,54,55,58.
imidzi loomisel juhtivat osa. Tänapäeva kauplusekülastaja tahab käepärasust, mugavust ja lahkust. Seega on füüsilisel keskkonnal oluline tähtsus imidzile. Hea tulemuse annab siiski vaid tervik kenasti kujundatud ruum, oskuslik kauba väljapanek, sõbralik ja puhtalt-stiilselt riietatud personal. Ostjad loovad endale ostukohast üldmulje. Tavaliselt kujundavad selle klientide silmis siiski üksikasjad, mis on määravaks ostukoha valikul. Näiteks väljendavad positiivset imidzit (Tonndorf 1995) järgmised arvamused: kõik on kvaliteetne ja maitsekas, hea sortiment, kodune tunne, sõpradega kohtumise võimalus, omaseks saanud müüjad, kes pingutavad tõepoolest täiusliku teenindamise nimel. Kõiki imidzi komponente saab hinnata ja arendada positiivset imidzi kujundamise eesmärgil. Ostjate erinevat sissetuleku taset arvestavad lihtsustatult neli kaupluse tüüpi: eksklusiivne (ainulaadne) kauplus (execlusive store), spetsiaalkauplus (speciality store),
annaabi.ee 
