● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja ● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis ● Oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister ● Kirjutas “igapäevamuusikat” (gebrauchsmusik) Looming ● 4 balletti ● 4 sümfooniat ● Kooriteosed ● Kammermuusika Paul Hindemith - klaveritsükkel 'Ludus Tonalis' Igor Stravinski (1882-1971) ● Venemaa, Prantusmaa ja USA dirigent, helilooja ja pianist ● 1903- peale isa surma hakkas käima Nikolai Rimski-Korsakovi juures muusikateooriat ja kompositsiooni õppimas ● Oli abielus oma sugulasega ja sai kaks järglast ● Esimene kuulsaim teos “Põrgulik tants” balletile “Tulilind” ● Suri 88-aastasena New Yorgis Looming ● Korrektne, ratsionaalne, elegantne, irooniline
Tuntuim teos Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille. Seetõttu loonud sonaate ja kontserte paljudele erinevatele pillidele ja oli hea orkestritundja. Laia silmaringi ja teoreetiliste huvidega keskaja filosoofia, teoloogia, muusikateooria. Oli suur kontrapunktimeister (eeskujuks Bach) nt teoses "Ludus tonalis" klaverile on 12 fuugat + interluudiumid + prelüüd ja postlüüd (mis on prelüüdi muusika vähikäigus). Loomingus segunevad hilisromantism, ekspressionism, dzässi ja rahvamuusika mõjud kõige tunnuslikum siiski neoklassitsism alates 1920ndaist. Hindemith vastandas end Schönbergile, pidas dodekafooniat ebaloomulikuks. 1940 lahkus Saksamaalt natside võimu eest (abikaasa oli juut), elas USAs ja elu lõpul Sveitsis.
Neid kolme heliloojat nimetatakse 20 sajandi muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith- 20 sajandi üks mitmekülgseim helilooja. Äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides zanrides. Hindemithi 1920. Aastate loomingus põimuvad ekspressionismi ja neoklassitsismi jooned. Helilooja 1930. Aastate loomingus ekspressionism kaob. Hindemithi klaverimuusika tippteos on on 1942.aastal kijrutatud ,,Ludus tonalis". Carl Orff tema teoseid iseloomustab stiilimääratlus neobarokk.tema helilooming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Ta töötas välja kantaadi solistidelem koorile, orkestrile ja tantsijatele.Helilooja töötas välja veel ainulaadse muusikaõpetuse meetoodika, mida kasutatakse ka praegu meie koolides. Benjamin Britten Inglise muusikas on Benjamin Britten 17.sajandil elanud Purcelli kõrval mainekamaid heliloojaid.1945
eelistati leebema helikeelega muusikat. Klaverit käsitles löökpillina nagu oli iseloomulik 20- ndatele aastatele. "Unusta kõik, mis on õpetatud klaveritunnis, mängi metsikult, kuid ranges rütmis.“ Hindemithi stiilis on tunda keelpillimuusika mõju (lineaarsus). Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele. Muusikale omane lineaarsus, kus heli ei ühine harmoonilise funktsiooniga. "Ludus tonalis" klaverile jätkas Bartoki liini. Seal on 12 fuugat, 11 interluudiumi, 1 prelüüd ja 1 postluud. Teos on kirjutatud oma tonaalses süsteemis (Naturtonalität).On loonud sümfooniaid, kontserte, 6 keelpillikvartetti, koorilaule, muusikat õppeotstarbeks. Ooperid: Cardillac 26, Sinna ja tagasi 27, Mathis - maalikunstnik 1934/35 (38) (Sellest tehtud samanimeline sümfoonia 1934), Maailma harmoonia 57 Kepleri järele, Ballett "Nobilissima visione".
altviiulit. 1940 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli 1953 Saksamaale tagasi. Pärast 1957. aastat tegutses peamiselt dirigendina. Looming. Atonaalsuse kastumine, kujundas välja oma harmooniasüsteemi. Lavamuusika. ooperid: "Mõrvar, naiste lotus", "Nusch-Nuschi", ooper-skets ,,Sinna ja tagasi", ooper ,,Cardillac", "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Sümfoonia"Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Klaverimuusika. Tippteos "Ludus Tonalis". Sonaadid, klaverisonaadid neljale käele, sonaadid kahele klaverile, klaverisüit" 1922" 4 sümfooniat, 9 ooperit, 3 balletti, oratoorium "Lõpmatu", missa ning palju vokaal ja kammermuusikat.
1902 tutvus Rimski Korsakoviga, kellest sai ta õpetaja Sümfoonia Es-duur (1907) Ta looming jaotatakse Vene ja neoklassitsistlikusse ning seeriatehniku perioodi Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“ Prantsusmaal rühmitus kuuik: Arthur Honegger, Darius Milhaud, F. Poulenc, L.Durey, G. Auric, G. Tailleferre. Paul Hindemith (1895-1963) Klaverisüit 1922 Ooper „Sinna ja tagasi“ Sümf „Maailma harmoonia“ Klaveriteos „Ludus tonalis“ MK Stravinski „Petrushka“, „Kevadpühitsus“ Erki Satie- originaalitses Ekspressionism MK Arnold Schönberg „Kirgastunud öö“ MK Schönberg „Ellujäänu/tunnistaja Varssavist“ Schönberg „Kuu- Pierrot“ , Viis klaveripala ja Kolm klaveripala 20. saj Vene muusika MK Shostakovich „7. Sümfoonia“ Prokofiev „Peeter ja hunt“ Rachimanoff „2. Klaverikontsert“
Kasutatakse vanu vorme, millele lisatakse kaasaegseid väljendusvahendeid. Eesmärgiks korda luua sajandialguses valitsenud stiilide paljususes. Pigem loomesuund kui stiil. Kogu neoklassitsism on tonaalne. Palju kasutatakse ka polüfooniat. Vahendite ökonooomsus. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Selge ja tonaalne muusika. Kunst eksponeerib kunsti ennast. Möödunud aegade muusikat stiliseeritakse. Esines kahe maailmasõja vahel. Paul Hindemith 1895-1963 · Ludus Tonalis Igor Stravinski 1882-1971 Stravinski oli maailmainimene, elas-esines väga paljudes erinevates paikades. Tegutses ka dirigendi, pianistina esitas sageli ise oma teoseid. 1937. aastal juhatas Stravinski Estonia teatris enda ja Tsaikovski muusikat. Alates 1914. aastast elas Stravinski kodumaast eemal (Sveitsis, Pariisis, Ühendriikides alates II maailmasõjast). Ei mõistnud oktoobrirevolutsiooni ideid, mistõttu ei naasnud kodumaale, kuid jäi hingelt venelaseks
4 Dmitri Šostakovitš (1906-1975) 5 on 20. sajandi silmapaistvamaid sümfoniste. Sarnaselt Mahlerile kasutas ka Šostakovitš oma sümfooniates mõnikord koori ja vokaalsoliste (nt. 2., 3., 13. ja 14.). Sümfooniline läbikomponeeritus iseloomustab samuti helilooja kahte viiuli-, kahte tšello- ning kahte klaverikontserti. Suurtsükli „24 prelüüdi ja fuugat“ (1951) klaverile on võrreldav Hindemithi teosega „Ludus tonalis“. Šostakovitš on kirjutanud ka kaks väljapaistvat ooperit – „Nina“ (1928) ja „Katerina Izmailova“ (1934). Esimene neist on ekstsentriliselt satiiriline lavateos, teine on aga oma vägivaldse ning rusuva tegevustikuga ekspressiivne isikudraama. Loominguline käekiri pole Šostakovitšil üheselt määratletav, kõige lähemal seisab see neoklassitsistlikule suunale. Täheldatav on Šostakovitši puhul lähtumine klassikalistest vormiskeemidest, mida
Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat näit. Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele. Muusikale omane lineaarsus, kus heli ei ühine harmoonilise funktsiooniga. Kasutas vanu vorme: kontserdid, süidid. Kirjutas praktilist õppemuusikat noortele, koduse musitseerimise jaoks. "Ludus tonalis" klaverile jätkas Bartoki liini. Seal on 12 fuugat, 11 interluudiumi, 1 prelüüd ja 1 postluud. Teos on kirjutatud oma tonaalses süsteemis (Naturtonalität).On loonud sümfooniaid, kontserte, 6 keelpillikvartetti, koorilaule, muusikat Carl Orff (1895-1982) · Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe 23
annaabi.ee 
