Tänu sellele pidid maurid abi paluma Põhja- Aafrika usuvendade käest ja 11- 12. sajandil toimus kaks muhameedlikku rännet Hispaaniasse. 13.sajandil algas mauride tsivilisatsioonide järk-järguline taandumine. Sellega kaasnes ühtlasi sajanditepikkune sõjategevus, kujunes välja frontera ehk maa, mis on kord ühe käes, kord teise käes. 13.sajandi alguses ühendasid mitmed Hispaania kristlikud kuningriigid oma väed ning võitsid 1212. aastal Las Navas de Tolosa lahingu. Sellele järgnesid veel mitmed mauri linnade vallutamised, 13. sajandi lõpuks oli mauride kontrolli all ainult Granada mägikuningriik. Seal rajati linn nimega Alhambra. See esindab mauri kunsti ja arhitektuuri kõrgeimat taset. See koosneb kindlusest, suveresidentsist ja aedadest. 1479 ühendati abielu kaudu Aragoni ja Kastiilia kuningriik ning 1492. aastal vallutati mauride viimane linn. Sellega oli rekonkista lõppenud ning algas
ristisõda türklaste vastu. Reconquista (718-1492) 710. aastal vallutasid araablased Hispaania. 718. aastal loodi kristlik Astuuria kuningriik, kust hakatakse Hispaaniat tagasi vallutama. 1008-1082 oli Hispaania muhameedlaste vahel kodusõdade ajajärk. 1031 hakkas kristlaste poolt aktiivne islamiriikide allutamine. 1147 saab reconquista paavstilt ristisõja tunnustuse. 1154 Hispaania moslemite riigid liideti Almohaadide võimu alla. 1212 võit Navas de Tolosa lahingus saab Almohaadide võimule Hispaanias saatustikuks. 1236 kristlased vallutasid kõik moslemi riigid va. Granada. 1492 vallutati Granada ning Reconquista sai ametilkult lõppenuks Reconquista viidi läbi palgasõdurite ja rüütlite, eelkõige prantslate abiga. Tulemuseks suur usuline vaimustus ja ind ristiusustada kasvab, eelkõige ilmeb see Ameerikas.
tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult. Islamiusulised ja juudid sunniti põgenema. Ainult Granada emiraat püsis veel 200 aastat iseseisvana. Selle vallutamisega 1492 lõppes rekonkista. Rekonkista ajal tugevnes oluliselt katoliku vaimulikkonna ja kuninga võim. Poliitiliselt sai domineerivaks Kastiilia, tegelikus võitluses oli tähtis osa vaimulikel rüütliordudel ja väikeaadlikel. Rekonkista mõjutas tugevasti Pürenee poolsaare rahvaste
rahvasterände ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased Adrianoopoli lahingus aastal 378. Läänegoodid tungisid Alarich I juhtimisel Itaaliasse ja rüüstasid aastal 410 Roomat. Seejärel suundusid läbi Gallia Narbonnensise Aquitaniasse 418/419, kuhu nad seadsid end sisse vormiliselt föderaatide õigustes, tegelikult praktiliselt iseseisva kuningriigina, pealinnaks Toulouse (Tolosa). See oli esimene ,,barbarite" kuningriik veel mitte langenud Lääne-Rooma riigis. Siit tungisid nad edasi Hispaniasse, kus VI sajandil, umbes 554. a. sai nende pealinnaks Toledo. Visigootide riik Gallias püsis V sajandini, mil vallutati frankide poolt. Hispanias püsis riik kuni araablaste tulekuni 711. a. Germaanlastest sissetungijad sobitusid vaikselt Rooma ühiskonda. Nad olid paiksed põgenikud. Barbarite elamaasumisele järgnes kiiresti enam-vähem täielik segunemine,
2. Bütsantsi alal paiknesid Idamaade õitsvad linnad, kultuurikeskused 3. Bütsants suutis kindlustada oma riigipiire strateegilistes kohtades 4. Bütsants suutis edukalt sõdida merel 5. Riiklikult juhitud maksusüsteem võimaldas ülalpidada tugevat armeed 6. Lääne-Rooma riigi territooriumil tekkisid barbarite ebapüsivad riigid · Vandaalide riik 429-534 · Lääne-Gootide riik Hispaanias 507-711 · Lääne-Gootide Tolosa riik 419-507 · Ida-Gootide riik 493-553 · Burgundide riik 443-534 · Langobardide riik Itaalias 568-774 · Frangi Kuningriik 486-714 BÜTSANTS kuni 1453 Iseloomustas: · Asus kolmes maailmajaos · Oli äärmiselt palju rahvuseline (juudid, kreeklased, bulgaarlased jne.) · Riigikeeleks sai algul ladina keel, 7-st saj kreeka keel · Valitsevaks oli ristiusk kust 1054 aasta suure SKISMA järel kujunes välja õigeusk
"punane küngas" - kõrgel platool asetsev mauri ülikute kindluste, losside ja parkide kompleks. Alates 9. saj. on Alhambra toiminud kõikvõimalikes funktsioonides - kindlustusena, paleelinnana, aedlinnana, sõdurite laagrina, mustlaste elukohana, vanglana ja poeetide, erudiitide ja kunstnike paradiisina. Linnuse lasi endale eluasemeks ehitada Nasridi dünastia rajaja Muhammed I ibn al-Ahmar, Granada esimene kuningas Las Navas de Tolosa võitluse (1212) järel. 1238. aastal hakati ehitama Alcazaba kindlust, (üksteisest eraldatud ja omavahel ühendatud saalide kobar), mis on Alhambra sõjaline tugipunkt. Natuke hiljem asuti ehitama kuninglikku veejuhet, mille abil muudeti kindluse ümbrus võimsaks aiaks, kuhu ehitati marmorist basseine. Pärast Muhammed I surma viis pooleli oleva Alcazaba ehituse lõpuni ta poeg Muhammed II. Ümber mäetipu, kus paiknes
Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult. Islamiusulised ja juudid sunniti põgenema. Ainult Granada emiraat püsis veel 200 aastat iseseisvana. Selle vallutamisega 1492 lõppes rekonkista. Rekonkista ajal tugevnes oluliselt katoliku vaimulikkonna ja kuninga võim. Poliitiliselt sai domineerivaks Kastiilia, tegelikus võitluses oli tähtis osa vaimulikel rüütliordudel ja väikeaadlikel.
korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Reconquista 718-1492. 710 araablased vallutasid Hispaania. 718 loodi kristlik Astuuria kuningriik, kust hakatakse Hispaaniat tagasi vallutama. 1008-1082 oli Hispaania muhameedlaste vahel kodusõdade ajajärk. 1031 hakkas kristlaste poolt aktiivne islamiriikide allutamine. 1085 Toledo hingamisteed. 1147 saab reconquista paavstilt ristisõja tunnustuse. 1154 Hispaania moslemite riigid liideti Almohaadide võimu alla. 1212 võit Navas de Tolosa lahingus saab Almohaadide võimule Hispaanias saatustikuks. 1236 kristlased vallutasid kõik moslemi riigid va. Granada. 1492 vallutati Granada ning Reconquista sai ametilkult lõppenuks. Kiriku poliitiline ajalugu: Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. 50 päeva pärast Jeesuse surma tekib esimene kogudus. 48 Jeruusalemm jaotatakse ära, kes millise rahva seas misjonit teeb. 64 Peetrus lüüakse Rooma linnas risti. Teda peetakse esimeseks paavstiks, kuigi kiriku keskus oli sel ajal Jeruusalemm
annaabi.ee 
