· Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on partenogenees , see tähendab isendi arengut viljastamata sugurakust (osadel putukatel)
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud
Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas. Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10
info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine. See on õietolmu lendamine emakasuudmele. Tolmu terad saadavad oma seemnerakud emakasse. Õitest moodustuvad viljad ja nendes valmivad seemned siis, kui on toimunud tolmlmine ja viljastumine. Seeme koosneb idust (tekib seemnerakust ja munaraku ühinemisest) ja toiduvarust (tekib keskraku ja seemneraku ühinemistest, on triploidne).
Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste-õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on
Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste- õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni
Õistaimede genoomis on suhteliselt suur osakaal transposoonidel (arabidopsises 10%, sativas 25%). Õistaimedel esineb tihti polüploidia, loomadel on see üldjuhul letaalne. 4. Milline on kloroplastide biokeemiline funktsioon? fotosüntees 5. Milleks vajavad taimed õhulõhesid? gaasivahetus keskkonnaga 6. Kirjelda lühidalt sugulise viljastumise mehhanismi õistaimedel. Isastaimede tolmukates küpsevad isasgameedid, mis õietolmuna levivad emakasuudmele emastaimel. Õietolm levib tuulega, putukatega, veega ja mõnel taimel isegi väikeste lindudega. Tolmuterast areneb tolmutoru, mis kasvab emaka sisse, selle kaudu kanduvad edasi 2 isassugutuuma. Üks neist ühineb munarakuga, millest moodustub viljastatud munarakk e.sügoot. teine isassugurakutuum ühineb teistuumaga ning sellest saab alguse endospermi areng. 7. Mis on totipotentsus? Võrdle taimerakke loomade tüvirakkudega.
sarikjaid osaõisikuid. Sarikas esineb laugulistel, nurmenukulistel, amarüllilistel, araalialistel ja loomulikult sarikalistel. Kännases on samuti kõik õied ühekõrgusel, aga seal ei ole õieraod ühepikkused, raod ei lähtu samast kohast, vaid madalamalt lähtuvad õieraod on pikemad ja kõrgemalt lähtuvad õieraod on lühemad. Tolmlemisviisid, tolmlemisviisi seos õie ehitusega. Vilja arenemine õiest. Viljade ja seemnete levimise viisid (koos näidetega). EHITUS. Õie tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Harilikult leiab ühest õiest nii tolmukaid kui ka emakaid. Need paiknevad õie keskel. ÕISIKUD. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud õisikutesse. TOLMLEMISVIISID. TOLMLEMISVIISI SEOS ÕIE EHITUSEGA. Putuktolmlejad – 1) Tolmukad ja emakad paiknevad õie sisemuses; 2) Emakasuue on kleepuv; 3) Tolmukatel valmivad suuremad kleepuvad tolmuterad, mis putuka külge kergesti
valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa all elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 24 a.i.1. Katteseemnetaimede paljunemise ja arengu iseärasused Paljunemisorganid on õied Õites asuvates tolmukates valmivad tlmuterad ja emakas asuvates seemnealgmetes munarakud. Enamikul taimedel on tolmukad ja emakad ühes õies Vähesed on tuultolmlejad, enamikul tolmeldavad õisi putukad Seemend arenevad kinnises emakas, kus nad on välisolude eest paremini kaitstud Katteseemnetaimede seemned ja viljad ning nende levimisvõimalused on väga mitmekesised Katteseemnetaimed on kõik õistaimed. Katteseemnetaimede areng algab seemne idanemisega. Areng
3. Suguliselpaljunemisel ühe isendi kõik sugurakud kannavad erinevat pärilik infot(ühe pere samast soost lapsed on erinevad). 4. meioosi käigus suureneb rakkude arv 1 4 rakku. 5. Meioosi käigus saab parandada ka ulatuslike geneetilisi kahjustusi. Meioosi vormid 1. Spoorne meioos, toimub eostega paljunemisel, omane eostaimedele ja seentele, viib haploidsete eoste tekkele. 2. Gameetne meioos, viib haploidsete sugurakkude tekkele ja toimub sugunäärmetes loomadel ja tolmukates emastaimedes. 3. Sügootne meioos, omavahel seostuvad haploidsed keharakud, näiteks hallikud, n+n=2n ehk tekib diploidne sügoot, aga organism eksisteerib valdavalt haploitsena. Keharakulise sügoodiga toimub meioos. Sugurakud Bioloogiliselt mitmes mõttes väga erinevad 1. üldjuhul haploidsed 2. tuumas muutunud tsütoplasma suhe, spermides 1:1 ja munarakkudes 1:500 või 1:1000 3. meioosi läbinud sugurakud enam ei jagune. 4
annaabi.ee 
