10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild. Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov. Esisilla tüüpvedrustus. 1.põiktala 2.alumine õõtshoob 3.õõtshoova tagumine tugi 4.amortisaatoripuks 5.põikstabikavarras 6.kont 7.amortisaator(võimaldab käänttelge pöörata) 8.amortisaatorivarras. 9. ülemine kinnitus survelaagriga 10. tolmukaitse 11.vedrukauss 12.vedru 13.tolmukaitse 14. puhver 15. tugikauss. 16.taldrik 17. teleskoopamordi ülemine padi(puks) 18.mutter ja seib 19.tolmukuppel Tagusilla tüüpvedrustus 1.põiktala 2.tugi 3.õõtshoob 4.vedrualumine tugi 5.vedru ülemine tugi 6.vedru 7.amort 8. juhtpuks 9.tolmukate 10. amordi ülemine kinnitus. 11.tolmu kuppel 12. põikstabikavarras 13..stabikavarda kinnitus Sõltuvvedrustus- üks ratas mõjutab teist. Sõltumatuvedrustus- mõlemad rattad kopeerivad eraldi.
Kuna liikuval õhul on parem juurdepääs pidurimehhanismi hüdraulilistele osadele, on sellisel pidurimehhanismil head jahutavad omadused. 4. Selgitage ( joonisega) liikuva pidurisadulaga ketaspiduri ehitust koos detailide nimetustega! Vastus kirjalikult : Pidurisadula tugi ,pidurisadula toe juhtsõrm ,pidurisadul ,välimine piduriklots ,piduriketas ,sisemine piduriklots ,pidurikolvi tihend ,pidurivedeliku rõhu sisend ,pidurikolb ,pidurisadul ,pidurikolvi tolmukaitse . Pidurisadul liigub kahel juhtsõrmel, mis on kinnitatud pidurisadula toele. 5. Kui juht on vajutanud piduripedaalile ja siis pedaali vabastab, siis millise jõu (jõudude) mõjul tagastub ( liigub) ketaspiduri pidurisilindri kolb algasendisse? (vajadusel joonis) Tihend (mis on valmistatud kummist)on väga pingul ümber kolvi. Kui pidurivedeliku rõhu jõul liigutatakse kolbi, siis tihendi soonest väljajääv osa deformeerub. Rõhu lõpetamisel tõmbab see
Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12.ühendusstutser. Rikked? Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga
paigaldamise tangid, klambri tangid, torutangid, süütejuhtme eemaldamise tangid, radiaatori korgi eemaldustööriist, peennäpitsad, kullinokad, lõiketangid, lukustusrõnga tangid, vooliku eemaldustangid, fikseerimistangid, pidurite paigaldamise tagid, lukustustangid plekitöödeks, näpitstangid, külglõikurid, needitangid, terava otsaga tangid, lõdviku klambri tangid, liidisetangid, universaaltangid, splinditangid, kaablilõikur, auto salongidetailide eemaldamise tööriist, veovõlli tolmukaitse klambrite tangid, voolikupihid, trummelpiduri vedrude tangid, iselukustuvad keevitus tangid, klambrite tööriist, otsalõikurid, augutangid, lukustusrõnga tangid, klapi rõngastihendi tangid, voolikuklambri tangid, tangid plasttüüblite eemaldamiseks, universaalne kuulliigendi tõmmits, akuklemmide tangid, universaaltangid-mutrivõti, liidisetangid vahetatavate otstega, tir liigend-lehtvõti (komplekt), silmusvõtmete komplekt,
5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5) üks ots asub kolvi (2) õõnes (6), teine on aga siduripedaali hoovaga
Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Joonis 17:Siduri hüdrauliline ajam. 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4. siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6. õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9. tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12. ühendusstutser. 13 Tööolukorras on vedavad ja veetavad kettad jõuga P kokku surutud. Siduri lahutamiseks tõmmatakse suruketas kaugemale. Selleks peab juht rakendama pedaalile P jõudu Pn Pn = ia Ajami ülekandearv (ia) sõltub hoobade 1, 2 ja 3 õlgade a, b, c, d, e ning f vahekorrast ja määrab kindlaks pedaali käigu L. Joonis 18: Siduri mehaanilise ajami skeem 1
5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5)
13. Kontrolli piduri pidavust, vajutades tugevalt pedaali alla ning kontrollides õhutuskruvide ümbrust, et kuskilt ei lekiks. 14. Pumpa piduripedaali korduvalt, kuni pedaal hakkab täiesti ülevalt võtma. 15. Käivita mootor ja testi pidureid kõrvalisel alal enne teele sõitma minekut Pidurite kontroll Pidurite kontrolliks eemaldatakse rattad ja kontrollitakse: piduriklotside, kulumisandurite seisukorda, piduriketaste kulumist, pidurikelkude ja kolbide vaba liikumist, tolmukaitse mansettide seisukorda, piduritrumlite kulumist ja seisukorda, tagapiduri silindrite kolbide liikumist ja tihedust, käsipiduritrosside vaba liikumist ja seisukorda, reguleerimisautomaatika korrasolekut. Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõimaluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid.
nurga all ja aksiaalne (teljesuunaline) käik on kuni 30mm. 3.6 Vahetugi Käigukasti või jaotuskasti ja veosilla vahelised kardaanülekanded koosnevad sageli kahest võllist ja vahetoendist. Raami külge kinnitatud tõendis asub võlli kandev kuullaager. Toend võimaldab vähendada liigendvõlli pikkust, et ülekande jäikus ja töökindlus oleksid suuremad. Autode liigendvõllide paigutus sõltub jõuülekande skeemist ning veosildade arvust ja asukohtadest. 1. ja 4. Tolmukaitse plekid, 2. Tugilaager, 3. Kummist leevendusmuhv, 5. ja 6. Tolmukaitse tihendid, 7. Laagri fikseerimisseibid, 8. Määrdeniplikinnitus, 9. Määrdenippel. 4.1 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on esiveolistel sõiduautodel, mille
annaabi.ee 
