neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada. Suurepärase tulemuse saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab neist häid lõikelilli. Tulbid paljunevad vegetatiivselt(sibulatega paljunemine). Arvamus, et tulpide värvimuutus on tingitud omavahelisest tolmlemisest, ei vasta tõele. Värvimuutuse põhjustab hoopis viirushaigus. Selle vältimiseks tuleb haige sibul viivitamatult eemaldada. Tulbid on meie aedades ühed levinumad sibullilled. Nende kasvatamise ajalugu on aga pikk ja huvitav. Tulbi teaduslik nimetus Tulipa tuleneb pärsiakeelsest sõnast dulbend, mis tähendab turbanit. Viissada aastat tagasi olid tulbid saavutanud populaarsuse Türgis ja varsti võis sama öelda Euroopa kohta. 17. sajandi alguses puhkes Hollandis tõeline
Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate servadega, sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame. Okkad püsivad 3...5 aastat. Pungad piklikmunajad, teravnevad, oranzpruunid, vaigused. Käbid on valminult 3...7 cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, piklikmunajad, 2. aasta sügisel ja talvel pruunid ja läikivad või varisenult hallid ja läiketud. Apofüüs rombjas, tömp või teravatipuline. Seemnete varisemine algab tolmlemisest ülejärgmise aasta aprillis (peamine varisemine on mais). Tolmlemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Harilik mänd õitseb okaste intensiivseima kasvu perioodil mai lõpul, juuni algul. Kollased isaskäbid asetsevad kogumikena pikkvõrsete alusel. Punakad emaskäbid ilmuvad ühe- või kahekaupa pikkvõrsete tippu. Iga käbi koosneb teljest ja sellele spiraalselt kinnituvatest soomustest. Kollastes käbides valmivad tolmuterad, punakates seemnealgmed
Putukad ei näe punast, lind näeb. 30. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb kahest rakust – suurem vegetativne ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool h kuni paar nädalat. Jõudnud lootekotini kasvab tolmutera selle sisse. Üks spermium liitub munarakuga, millest seejärel kasvad loode-embrüo. Teine spermium viljastab ühe teise raku tuuma lootekotis – selle paljunemisel moodustub toitekude (endosperm) arenevale organismile. Paljasseemnetaimedel tekib enrosperm enne viljastumist, õistaimedel on endosperm sekundaarne. Õistaimede sporofüüt moodustub õie arengus haploidseid mikro- ja makrospoore
Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad tolmutorusse, mis viib neid arhegooni juurde. Vahetult enne viljastamist tekib spermatogeensest rakust kaks spermiumi viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal
kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena. Pinus sylvestris - Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikult kuni Venemaa kaguosa, Ohhoota mereni. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades. Männikud katavad 33,0% Eesti metsamaadest. Kõrgus 40...50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5m. Seemnete varisemine algab tolmlemisest ülejärgmise aasta aprillis (peamine varisemine on mais). Tolmlemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Harilik mänd õitseb okaste intensiivseima kasvu perioodil mai lõpul, juuni algul. · Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate servadega, sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame. Okkad püsivad 3...5 aastat. · Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid.
Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad tolmutorusse, mis viib neid arhegooni juurde. Vahetult enne viljastamist tekib spermatogeensest rakust kaks spermiumi viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal
Õitseb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub Selts jugapuulaadsed - Taxales järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide Sugukond jugapuulised -Taxaceae intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Perekond Taxus - jugapuu Seega kestab tsükkel tolmlemisest käbide Okkad lamedad, kinnituvad võrsele spiraalselt. valmimiseni 18 kuud. Käbid 3-7 cm pikad, Perekonda kuulub 8 liiki, 1 liik kasvab läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või looduslikult Eestis. hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus)
Vanematel puudel tekib tüve allosas korp. Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahekaupa, 4-7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud sinakasrohelised. Okkad püsivad võrsetel 3-4 a. Tolmleb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Seega kestab tsükkel tolmlemisest käbide valmimiseni 18 kuud. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Seemnete varisemine algab aprillis. Viljakandvus puistus algab 25-35 a. Seemneaastad korduvad 3-4 (7) a tagant. Laia areaaliga, kasvab väga suurel maa-alal Euroopas ja Aasias. Suure areaali tõttu eristatakse alamliike (geograafilisi rasse)
annaabi.ee 
