[( p q ) q] p [( p q ) q ] ? DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM Disjunktiivne süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on disjunktiivne otsustus. Modus ponendo tollensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) ühte liiget suuremast eeldusest, siis tuletiseks on ülejäänud liikme (liikmete) eitus. [ ( p q ) p] q [ ( p q) q] p Modus tollendo ponensi reegel: kui väiksemas eelduses eitatakse ühte liiget suuremast eeldusest, siis tuletiseks on ülejäänud liikme (liikmete) kinnitus (jaatus). [( p q) p] q [( p q) q] p Disjunktiivses süllogismis on tuletis alati võimalik [( p q z x ) ( p q z )] x SEGATÜBILINE SÜLLOGISM Segatüübiline süllogism on selline süllogism, mis koosneb implikatiivsetest, disjunktiivsetest ja kategoorilistest otsustustest. [( p q ) ( p z ) ( p p ) ] ( q z ) 1
eeldused on tõesed. Need on jaatav moodus(modus ponens) ja eitav moodus(modus tollens) 1) MODUS PONENS 2) MODUS TOLLENS LIIGITAV SÜLLOGISM(välistav-disjunktiivne)nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitatavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav-kategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS TINGIV-LIIGITAVAKS nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, NIMETATAKSE
24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25.Kesktermin on termin, mis esineb kategoorilise süllogismi…? Mõlemas eelduses. 26.Milline ei kuulu … intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne. 27.Milline … ei ole kehtiv tingiv-kategooriline süllogism? Aluse eitus. 28.Tahtmatu viga arutluses on? Paralogism. 29.Milline … kehtib nii tingiv-liigitava süllogismi korral kui ka disjunktiivse süllogismi korral? Modus-Tollendo Pollens. 30.Reeglipärases avalikus väitluses …? Peab küsija põhjendama presupositsiooni tõesust kui vastaja seda nõuab. 31.Tõesustabeliga etteantud tõeväärtusega lauset saab alati kirja panna….? Disjunktiivsel normaalkujul. 32.Kui arutlusprotsessis tuleb väidete tõesusi ümber hinnata, siis … ? Mittemonotoonne loogika. 33.Kui kategoorilise süllogismi mõlemad eeldused on üldised väited ja terminite mahud pole tühjad…? Võib olla ka osaline väide. 34
eeldusi rohkem kui 2. Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T _ _ _ [(p˅q)˄p]→q [(p˅q˅z˅x)˄(z˅x)]→(p (ei ole p) q (ei ole q)) Nt: Täna on teisipäev või täna on kolmapäev? _ [(p˅q)˄p]→q (täna on kolmapäev) – Modus tollendo ponens. Eitava kaudu jaatava tuletise saamine. Kui väiksemas eelduses eitatakse mõnda liiget suuremast eeldusest, siis tuletiseks on ülejäänud liikme kinnitus. _ _ [(p˅q)˄q]→p [(p˅q˅z˅x)˄z] →(p˅q˅x) Näited: Kroonika andmetel tuntud poliitikuga kavatseb abielluda Klaara või Veera. Kuid Veera on juba õnnelikus abielus. _
Aluse eitus – kui vihma ei saja, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et tänav ei ole märg. Tagajärje jaatus – kui tänav on märg, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et vihma sajab. 27. LIIGITAV SÜLLOGISM. Liigitav süllogism on selline süllogism, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt räägitakse liigitav-kategoorilistest süllogismidest, millel on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens ja modus tollendo ponens. Jaatav-eitav moodus (MPT) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma sõidan Rooma lennukiga. ! ∴ Ma ei sõida Rooma laevaga. Eitav-jaatav moodus (MTP) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. ! ∴ Sõidan Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed.
Aluse eitus kui vihma ei saja, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et tänav ei ole märg. Tagajärje jaatus kui tänav on märg, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et vihma sajab. 27. LIIGITAV SÜLLOGISM. Liigitav süllogism on selline süllogism, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt räägitakse liigitav-kategoorilistest süllogismidest, millel on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens ja modus tollendo ponens. Jaatav-eitav moodus (MPT) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma sõidan Rooma lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. Eitav-jaatav moodus (MTP) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. ! Sõidan Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed.
27_fl_vi-x LIIGITAVAKS (disjunktiivseks) nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited (ik disjunctive syllogism). Tavaliselt on jutt liigitav- kategoorilisest süllogismist. Liigitav-kategoorilisel süllogismil on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens (jaatav-eitav moodus) ja modus tollendo ponens (eitav-jaatav moodus). 1. Modus ponendo tollens: üks eeldus on liigitav väide, teine - kategooriline. Võimalikud on kaks varianti: pvq Ma sõidan Rooma kas laeva lõi lennukiga. p Ma sõidan Rooma laevaga. ¬q Järelikult ei sõida ma Rooma lennukiga. pvq Ma sõidan Rooma kas laeva lõi lennukiga. q Ma sõidan Rooma lennukiga. ¬p Järelikult ei sõida ma Rooma laevaga. 2
kategooriline väide. Liigitavates süllogismides esinevad välistavad disjunktsioonid ning seda saab allpool selguse mõttes tähistada sümboliga ⊕. Kirjanduses pole see üldlevinud, sageli kasutatakse valemites mittevälistava disjunktsiooni märki ning see, kumma disjunktsiooniga tegemist on, selgub arutluse käigust, täiendatavatest selgitustest või kontekstist. Liigitav-kategoorilisel süllogismil on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens (jaatav-eitav moodus) ja modus tollendo ponens (eitav-jaatav moodus). 1. Modus ponendo tollens: esimene eeldus on liigitav väide, teine eeldus on kategooriline väide, mis jaatab ühte esimeses eelduses esitatud alternatiivi. On kaks võimalikku varianti: p ⊕ q Nt Ma sõidan Rooma kas laeva (A) või lennukiga (B). A ⊕ B p Ma sõidan Rooma laevaga. A ∴ ¬q Järelikult ei sõida ma Rooma lennukiga. ¬B Lühemas kirjaviisis p ⊕ q, p ⊨ ¬q. Teisel juhul jaatatakse teist esimeses eelduses esitatud alternatiivi:
kategooriline väide. Liigitavates süllogismides esinevad välistavad disjunktsioonid ning seda saab allpool selguse mõttes tähistada sümboliga . Kirjanduses pole see üldlevinud, sageli kasutatakse valemites mittevälistava disjunktsiooni märki ning see, kumma disjunktsiooniga tegemist on, selgub arutluse käigust, täiendatavatest selgitustest või kontekstist. Liigitav-kategoorilisel süllogismil on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens (jaatav-eitav moodus) ja modus tollendo ponens (eitav-jaatav moodus). 1. Modus ponendo tollens: esimene eeldus on liigitav väide, teine eeldus on kategooriline väide, mis jaatab ühte esimeses eelduses esitatud alternatiivi. On kaks võimalikku varianti: pq Nt Ma sõidan Rooma kas laeva (A) või lennukiga (B). AB p Ma sõidan Rooma laevaga. A ¬q Järelikult ei sõida ma Rooma lennukiga
annaabi.ee 
