Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine. Näsiniine viljad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ning väga sitked. Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist. Näsiniin aprillikuus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised. Lillakas-roosad õied kinnituvad 35 kaupa lehtede kaenlas kaheaastasele võrsele. Punased marjataolised luuviljadvalmivad septembris.Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist.Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Maikellukene: Taime kõrgus 1240 cm. Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 78 cm on sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik. need on juurmised,
Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamisel ja rikastamisel jääb kasutamata suur hulk lubjakivi, mis kuhjatakse aherainemägedeks. Põlevkivi aheraine ja aherainemäed on siiski süütu tarbimisjääk , ehkki ka see võib aegajalt isesüttida. Rikastatud põlevkivi põletamisel jääb järele kuni 50% tuhka, mida on samuti vaja ladustada. Kõige toksilisemad on aga põlevkivikeemia tööstuse jäätmed. IdaVirumaal on põlevkivikaevanduste ja jäätmehoidlate all 450km(3) , mis moodustab 15% maakonna pindalast. Põlevkivi põletamisel elektrijaamades lendub õhku suures koguses CO2 ja teisi gaase, kaevandatud aladel muutub põhjaveereziim ja tihti ka vee kvaliteet. Põlevkivi tootmine ja tarbimine muudavad keskkonda ja koos põlevkivitööstuse arendamisega tuleb nendele mõjudele järjest rohkem tähelepanu pöörata.
kokku mitmesuguste värvidega, mis võivad avaldada toksilist (mürgistavat) või allergiat tekitavaid toimeid. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd, lateks ja alküüdlateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid, kuivamist kiirendavaid aineid ja orgaanilisi lahusteid. Organismi tungivad need keemilised ained peamiselt hingamiselundite, vähem naha kaudu. Neil on mürgistav ehk toksiline toime. Kõige toksilisemad on aromaatsed (bensiin) ja halogeensed alifaatsed süsivesikud. Tervisekahjustus orgaanilistest lahustitest võib väljenduda ägedas või kroonilises mürgistuses. Võivad tekkida naha või limaskestade ärritusnähud. Äge mürgistus orgaaniliste lahustitega võib tekkida avariiolukorras (näiteks benseeni väljavoolamine tsisternist) või tööohutuse eeskirjade rikkumise korral (näiteks benseenitsisterni puhastamine ilma gaasitorbikuta).
2.MOOTORITE ARENG Määratud mitmetest teguritest: eelkõige keskkonna probleemid, maailma majanduse seis- ökonoomsemad ja väiksemad autod, kaubaveoste mahu suurenemine, teedevõrkude olemasolu.......... - silindrite arvu kasv ja töömahu vähenemine - mootorid kompaktsemaks (V- ja B- mootorid) - pöörete arvu kasv nii, et kolvi kiirus ei kasvaks s.t kolvi käigu ja silindri läbimõõdu suhe väheneb (S/D). Samal ajal lühikese käigulised toksilisemad? Mootorite uus kasutusala- soojuse ja elektri koostootmine kasutades gaasil töötavat sisepõlemismootori, mis töötab kas diisli või otto tsükli järgi. Näiteks mõne aastaga paigutati Saksamaal neid 2000 tükki. Eestis ka , Tartus, Põlvas, Kundas, Narvas, Kristiine kaubanduskeskus, Pääsküla prügimäe gaasil. 6 3.PILDID neljataktiline sisepõlemismootor
GM seemnete müügiargumendina on biotehnoloogiafi rmad kasutanud GM kultuuride viljelemise keskkonnasäästlikkust. Tegelikult näitavad Põhja-Ameerika kogemused, et herbitsiidide kasutamine USA-s on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures HR kultuure maisi, soja ja puuvilla töödeldi ajavahemikus 1996-2004 herbitsiididega umbes 5 % võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. Sagedasem tõrje on muutnud umbrohutaimed resistentseks nende vahendite suhtes. Seetõttu on taas kasutusele võetud toksilisemad umbrohutõrjevahendid (näiteks atrasiin). Kuigi Bt kultuurid hävitavad mõningaid kahjureid ja vajavad esimestel aastatel vähem putukamürke, suureneb tõrjevajadus kiiresti. Üheks põhjuseks on sekundaarsete kahjurite kujunemine need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri elimineerimise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena nüüd ise kahjureiks (näiteks lehetäid ja tirdid). Teisalt on näiteks Indias
Kuna halogeeniühendid reageerivad väga hästi on nad asendamatud paljude ainete valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt vähe küll aga lahustavad nad väga hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Tänu sellele kasutatakse neid rasvade, õlide, vaikude jt materjalide lahustamiseks. Peamiselt kasutatakse fluor- ja kloroorgaanilisi ühendeid, sest broomi ja joodi ühendid on kallimad ja ka toksilisemad. Diklorometaan - CH2Cl2 tuntud ka kui metüülkloriid. Kasutatakse peamiselt värvi eemaldina. On tööstuslik kemikaal mida kasutatakse ka farmaatsiatööstustes. Diklorometaan on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju. See kahjustab inimese kesknärvisüsteemi, maksa ja neere. Põhjustab teadvuse kaotust ja on ohtlik ka südamele. Selle aine tööstuslikul kasutamisel on aga täiesti võimalik kaitsta nii töötajaid kui ka keskkonda.
on näiteks koliini esteraas, monoamiini oksüdaas (MAO), alkoholi dehüdrogenaas jt. CYP-450 ensüümid Teades, millised ensüümid osalevad ravimi metabolismis, on võimalik vältida soovimatuid ravimite koos- ja kõrvaltoimeid. Ravimite metabolismi uurimiseks ja koostoimete ennetamiseks viiakse läbi uuringuid: - in vitro maksa mikrosoomidel, - in vivo tervetel vabatahtlikel. Toksilised metaboliidid I faasi oksüdatsiooniprotsessides võivad tekkida toksilisemad ja/ või allergiat tekitavad metaboliidid. Näiteks metanool on suhteliselt ohutu, kuid tema metabolismil tekkivad formaldehüüd ja sipelghape ülimalt toksilised. II faasi konjugatsioonireaktsioonides liitub ravim või selle I faasis tekkinud metaboliit endogeensete ainetega tekivad glükuroniidid, sulfaadid ja atsetaadid. II faasi metaboliidid on enamasti inaktiivsed (väheste eranditega). Eelravim (prodrug) Ravim, mis biotransformatsiooni käigus aktiveerub
Mürgistusnähud ilmnevad paari tunni jooksul ja algavad tugeva oksendamisega, millele järgnevad valud maos. Tekib kõhulahtisus ja peapööritus, pupillide laienemine ja teadvusetus. Pulss muutub algul kiiremaks, siis aga nõrgemaks. Surm saabub krampide sagenedes südametegevuse ja hingamise lakkamise tõttu. Viljad on kahjutud maiuspalad vaid lindudele, kes jugapuuseemneid põhiliselt levitavadki. Daphne mezerum(harilik näsiniin) Väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Sedavõrd mürgine, et tundlikuma nahaga oksamurdja sõrmed võivad hiljem villi minna ja hammastega oksasikutajal lõpeb metsaskäik tursunud kõriga. Harilikust näsiniinest on leitud 3 toksilist ühendit, mis kannavad omadustele vastavalt väärikalt kurjakuulutavaid nimesid – daphnetoksiin, mezereiin ja dihüdroksükumariin. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma. Mürgistusnähud: Mürgistus ilmneb esmalt tugeva põletusena suus ja kurgus; sellega
mikroobid. 6. Milliseid külmsteriliseerimisviise kasutatakse? Külmsteriliseerimisviidsidest kasutatakse filtrimist, keemilist steriliseerimist ja kiirgust. 7. Millist steriliseerimisviisi kasutatakse termolabiilsete ainete steriliseerimiseks? Mehhaanilist steriliseerimist ehk filtrimist kasutatakse termolabiilseid aineid sisaldavate lahuste, söötmete ning gaaside steriliseerimseks. 8. Mille poolest erinevad desinfektandid antiseptikutest? Desinfektandid on toksilisemad ning hävitavad mikroorganisme elututel objektidel, antiseptikud seevastu elusorganisidel välispidiselt. Antiseptikud on vähemtoksilisemad ning ei hävita mikroobe vaid ihibeerivad nende kasvu. 9. Mille poolest sõltub kiirguse steriliseeritava toime efektiifsus? Efektiivsus sõltub lainepikkusest, intensiivsusest ning toime ajast. 10. Mille poolest erineb ioniseeriva kiirguse toime mitteioniseeriva kiirguse toimest? Ioniseeriv kiirgus( - ja x- kiired -> lainepikkus alla 100nm) omab suurt
kahjustused 75 76 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id) PAH-ide omadused · Fossiilsete kütuste kõige toksilisemad komponendid. · Mõned neist on kantserogeenid ja mutageenid. · Organismis lagunevad. 77 78
(nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) 2) vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega).
Eemaldamise meetodid: (1) piiramine + (2a) vertikaalne tiheduserinevus (2b) imav materjal pidevas liikumises (2c) tsüklonseparatsioon (2d) vertikaalsed pöörlevad kettad; teised meetodid: kemikaalide pihustamine, kontrollitud põletamine. Peamised kahjustused: rannad, linnud, käiade maitse. · Termaalne reostus: elektrijaamade läheduses (vetikad: rohevetikatele parim 3O-35°C, sinirohevetikatele 35-40°C: viimased toksilisemad; kalad: ohus järelkasv; keemiline tasakaal: lahustuvus). Orgaanika Looduslik, põllumajandus, tööstus, olme. Aeroobne ja anaeroobne lagunemine, gaaside teke. BHT, lahustunud hapniku sisaldus. Eutrofeerumine järvedes: nitraadid, fosfaadid. Vetikate vohamine (hea valgustusega tsoonis pinna lähedal [epilimnion]) - vetikate hukk (temperatuur, teised taimed) - surnud vetikad põhja - (kui termaalne kihistumine)
(nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud – kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) 2) vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega). 13
10. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: - kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) - vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende
(nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) 2) vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega).
14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) 2) vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk). 12. Detoksilisuse funktsioon põhineb valkude võimel siduda spetsiifiliselt teatud ühendid (nt raske metallide mürgituse korral seostuvad nende ioonid valgus olevate vabade tioolrühmadega). 13
loodusliku hajumise protsessi pikaajalist jlgimist, et olla kindel protsessi jtkuvas efektiivsuses Eelised Puudused In-situ lagundamine - ei teki jkaineid ja puudub materjali transport hest kohast teise Protsessi kestus vib olla sama pikk kui phjavee vljapumpamisel ja ttlemisel Toimub enamikes saastunud kohtades Pikaajaline protsessi jlgimine Kige mrgisemad ja liikuvamad saasteained lagundatakse tavaliselt kige kiiremini Biodegradatsiooni (vahe)produktid vivad olla toksilisemad kui algne saasteaine Odav ksikjuhtudel vib osutuda kallimaks kui teised puhastamis-meetodid (pikaajalise monitooringu tttu) Kergesti kombineeritav teiste puhastamismeetoditega Puuduvad tpausid, sest ei kasutata tehnikat Ftoremediatsioon Bioremediatsiooni ks alaliike ftoremediatsioon on uus keskkonna biotehnoloogia suund, mis kasutab toksiliste metallide, orgaaniliste ainete ja radioaktiivsete henditega saastunud mulla, setete, pinna-ja phjavete remediatsiooniks (puhastamiseks) taimi
Nitraadid - satuvad vette väetistest, põhjustavad veekogude eutrofeerumist Nitritid - tekivad lämmastikuühendite mittetäieliku oksüdeerumise tulemusena. Ammoonium - satub vette lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguproduktina , väetistest, reovetest. Fosfaadid - satuvad vette pesuainete koostisest. Raskemetallid on suure aatomiarvuga metallid, mis on keskkonda jõudnud pikaajalise kogunemise tagajärjel ning võivad seetõttu olla akumuleerunud ka loomades. Kõige toksilisemad on raskemetallidest plii ja kaadmium. Enamik kaadmiumist keskkonnas on antropogeense päritoluga: – Metallitööstuses, eriti tsingi tootmisel – Plastmasside, värvainete, kummide, patareide koostises – Prügi põletamine – Mineraalväetised ja fungitsiidid – Fossiilsete kütuste põletamisel Levib hästi tolmuga, ongi põhiliselt sissehingatav mürk, kuid ka vees ja pinnases. • Koguneb maksa ja neerudesse • Põhjustab vastavate organite kahjustusi Nitraadid
annaabi.ee 
