Hispaania põllumajandusministeeriumi töögrupp on jõudnud hoopis arvamusele, et selle kasvatamiseks tegelikult Hispaanias põhjust pole. Seal küll on varreleedikut(kahjurputukas), kuid seda pole nii palju, et muundmais end ära tasuks. Samuti kurdavad osad Hispaania põllumehed, et lähedal asuvad muundmaisi põllud on nende saagi rikkunud ning nad ei saa nüüd seda enam maheda sildi all müüa. 2004-ndal aastal Tartus toimunud teabepäeval arvasid taluliidu juht Kaul Nurm, toitumisteadlane Mihkel Zilmer ningi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg, et geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud riskid on hetkel veel liialt ebaselged ning seetõttu oleks parem neid Eesti põldudele ja toidulauale parem mitte lasta. Zilmeri arvates pole mingit põhjus miks Eestis oleks vaja kasvatada geneetiliselt muundatud organisme. Eestimaine toit on igati täisväärtuslik, seda on piisavalt ning see on kindlasti parem kui paljude teiste maade toit
Mati Roasto. Vanemteadur Merike Henno selgitas, et piimarasv sisaldab alati vähesel määral naturaalseid transrasvhappeid, kuid terviseriske seostatakse põhiliselt tööstuslike transrasvhapetega, mis tekivad taimsete õlide tahkestamisel. Kokkuvõte Silja Lättemäe artiklist ,,Liigne võiete söömine on tervisele ohtlik" (18.03.2012) Tuntud toitumisteadlane Mai Maser selgitab, et terve inimene peab tarbima iga päev rasvhappeid umbes 30% päevasest energiavajadusest. Selle koguse saab täiskasvanud inimene 6070 g rasvade söömisel. Võid on viimasel ajal hakatud rohkem kiitma, seda kinnitab ka Maser. Võis on paremini omastatavad küllastatud rasvhapped. . Tahkeid ehk küllastatud rasvhappeid saab lihatoodetest, eriti pekist, võist ja rasvastest piimatoodetest. Nende üldkogus võiks olla päevas umbes 20 g
füüsilist sooritusvõimet, tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaliselt mõjub see organismile hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!" Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on sellistes situatsioonides parim energiaallikas
· Erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; · Põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; · Lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. 7 Kui tegemist on segutoiduga, näiteks risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. 3.Viis tervisliku toitumise soovitust Toitumisteadlane Mai Maser annab ajakirjas «Tervis apteegis» viis lihtsat soovitust tervislikumaks toitumiseks: 1. Võta aega söömiseks ja valmista võimalikult palju toitu kodus ise. Tervisliku menüü planeerimine on mõtteviisi küsimus. Lastele on kõige parem isiklik eeskuju, kuidas pere suudab oma elu söögi aspektist korraldada. 2. Oluline on mitmekülgne valik
Rama on algusest peale (alates 1920ndatest aastatest) olnud üks Euroopa liidritest margariini tootmise alal - meil on olnud õnn teenida paljude emade usaldus. Tänu lojaalsetele emadele on Rama tulnud erinevate kaubamärkide all müügile paljudes riikides ja alates 1996 ka Eestis. Kas teadsid, et sõna margariin on pärit kreekakeelsest sõnast margarites (pärlid)? Nimi tuli sellest, et margariini leiutaja, prantsuse toitumisteadlane Mège Mouriès, vaatas rasvhappeid ja need meenutasid talle säravaid pärlisarnaseid tilkasid. Tegelikult on nende rasvhapete välimusest palju olulisem nende toime. Rama margariin, mis põhineb ainult taimsetel rasvadel, sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mis on vajalikud inimorganismi arenguks. Need head rasvhapped on asendamatud seetõttu, et organism ei suuda neid ise toota. Rama on algusest peale aidanud emadel toita lapsi asendamatute toitainetega.
Iiri suur näljahäda 1846-1849. Toidulaua rikastumine 19. saj. Kartulit hakati kasvatama 18. saj teisel poolel. Tuleb rõhutada, et kartuli tulek Euroopa toidulauale oli väga oluliseks positiivse tähendusega, kartuli saagikus on suurem kui teraviljal. Kartul on rikas C-vitamiini poolest. Kartulit kasvatati ka linnas väikese maalapi peal. Kartul ei vaja harimiseks hobust. "Teaduslik" toitumine: Rumfordi supp. Hakati välja andma toitumissoovitusi. Rumford oli toitumisteadlane. Ta tööta väljas toite vaestemajas, töömajades ja vanglates. Parim lahendus nende toitmiseks oli kõrge kaloraaziga toitainerikas toit. Tema rajas nö supiköögi. Rumford on supp sisaldas võrdsetes osades odrajahu ja kuivatatud herned, köögiviljad,, neljast osast kartulist, sool vastavalt vajadusele ja hapu õlu, aeglaselt keedetud kuni paks. Kartuli osakaal kasvas hiljem. Urbaniseerumine.
Sokolaadikompvekid sisaldavad enamasti tervise seisukohalt liialt palju suhkrut. Erandiks on väikeste töökodade või kohvikute poolt pakutavad kvaliteetsed (käsitöö) sokolaadikompvekid, mille valmistamisel jälgitakse hoolikalt nii täidise kui sokolaadi kvaliteeti. HAPPE-ALUSE TASAKAALU OLULISUSEST INIMORGANISMIS Igapäevastest toitumisharjumustest on meie tervis rohkem sõltuvuses kui me arvatagi oskame. Ameerika tuntud mikrobioloog ja toitumisteadlane Dr. Rober O. Young on uurinud haiguste sünnimehhanisme ning suutnud oma elutöö käigus ära tõestada, et väsimuse, kaaluhäirete, allergia ning erinevate haiguste põhjuseks on liialt happeline pH tase organismis. Dr. Rober O. Young on kuulsaks saanud oma diabeedi-, vähi-, leukeemia- ja AIDSi uurimuste poolest. Dr. Robert O. Young on üks "Uue Bioloogia" juhtfiguure, kelle eestvedamisel kaasaegse meditsiini uurimismeetodeid ja tehnoloogilisi
annaabi.ee 
