Toitumine pole pelgalt inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on alati sügav sotsiaalne ja kultuuriline sisu, seepärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimisobjektiks ning saab kõneleda isegi uurimistraditsioonist. Esimesed sellesisulised teadustööd ilmusid 19. sajandi lõpul. Tõsi küll, enamasti ei olnud need spetsiaalselt toitumisküsimustele pühendatud, rohkem on tegu ulatuslikumate uurimustega, millest toitumisproblemaatika moodustab vaid ühe osa. (6) Inimese toitumiskultuuri määramisel on kaalukaim looduskkeskkond, mis üsna kindlalt seab toitumistavadele raamid. Majanduse arengutasemest tingituna on muidugi võimalik loodusjõudude mõju nõrgestada. Küsimus on, kui tugevast mõjutas looduskeskkond keskaja inimese toitumiskultuuri, ning kas oli selles suhtes maa- ja linnaelanike vahel erinevusi. Keskaja Liivimaal leidunud toiduainete väljaselgitamisega, ühtlasi linna- ja maaelanike toitumise kõige
ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust. 4. Õige tegu. Halbade tegude vältimine - varastamine, tapmine 5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus söömises. 6. Õige püüdlemine. Vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus - ärksus. Teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte - kannatuste lõpetamisele. Kolm viimast õpetust on mõeldud vaid munkadele. Hinduism Hindude toitumiskultuuri aluseks on taimetoidud riis, mais, läätsed ja kaunviljad, käkid madalasordilisest jahust, köögiviljad. Piimatoodetest on levinud kohupiim, jogurt, millest viimast kasutatakse iseseisvalt või mitmesugustes marinaadides. Populaarsed on tanduri-tüüpi road. Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse. Tanduris küpsetatakse rasvata taignast käkke roti´sid, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki naan´e.
1 Paljude inimeste koolipõlves kujunenud kujutlus keskajast kui kultuuri allakäigu ja vaimupimeduse perioodist on mitmeti ühekülgne ja kohati koguni väär. Inimkonna ajaloos ei tähendanud keskaeg sugugi arengu peatumist, veel vähem tagasiminekut. See pikk ajajärk andis paljugi uut tootmise, olustiku ja kultuuri arengule. Põltsam, I. (2002). Söömine-joomine keskaegses Tallinnas raamatus käsitletakse inimese toitumiskultuuri vastavalt majanduse arengutasemele ja keskaja Euroopa ühiskonnale. Vaatluse all on keskaja linn toiduainete tootmine ja toidukaubandus linnas, et saada ettekujutust toiduainete tarbimisest linnas. Linnaelanike toidulaud mida Tallinna elanikud sõid ja jõid, millised olid nende toitumist määranud tegurid ning argipäeva toitumise erinevus pidusöökidest. 2 Raamatus käsitletakse ka linnaelanike igapäevast toitumist mõjutavaid tegureid
Joonis 2. Toitekäitumise regulatsioon - organism kui mõõteriist. Söömise ajal tekib ainult osaline küllastustunne, mis ei iseloomusta kuigi hästi, kas organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1...1.5 tundi pärast söömist. Seepärast soovitatakse lõpetada juba siis, kui söögiisu on veel olemas. Tervisliku toitumise põhialuste õpetusse kuulub ka toitekäitumise juhtimise õpetus, mis on toitumiskultuuri üks osa. 4.2 Bioloogilised rütmid ja toitumine Biorütmid on raku, koe ja organismi evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud nähtused mis väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises. Vastavalt perioodipikkusele jagatakse biorütmid kolmeks (vt. joonis 3). BIORÜTMID Pika perioodiga Lühikese perioodiga Keskmise sagedusega
a. edendame tervislikke eluviise, kaasajastame Rahvatervise seaduse. Tunnustame riiklikult terviseedendajaid; b. suurendame korrapäraste tervisekontrollide mahtu nii lastele kui täiskasvanutele, samuti erinevate tervisejälgimis- ja sõelumisprogrammide läbiviimist; c. Eesti tippkokki kaasates julgustame Eesti inimesi juba lasteaiast ja koolist alates tervislikult toituma, kasutama toidu valmistamisel kodumaiseid ja mahetoidu tooraineid ning tõstma üldist toitumiskultuuri; d. seame eesmärgiks vähendada vigastussurmade hulka vähemalt Euroopa keskmise tasemeni, rakendades pidevat erinevate valdkondade vigastussurmade ennetamise poliitikat. 2. Igaüks peab saama valida talle sobivaima tervishoiuteenuse: a. toetame patsientide vaba liikumist, võtame initsiatiivi regionaalses koostöös vaba liikumise rakendamisel ning arendame Eesti patsientide vaba liikumist toetavate infosüsteeme;
2. Õppida tundma tuntumaid rahvuskööke. Alapeatükid: 11.1. Usundid ja toitumiskultuur 11.1.1. Hinduism 11.1.2. Budism 11.1.3. Judaism 11.1.4. Islam 11.1.5. Kristlus 11.2. Tuntumad rahvusköögid 11.2.1. Prantsuse köök 11.2.2. Hiina köök 11.2.3. Itaalia köök 296 11.2.4.mehhiko köök 11.2.5.Vene köök 11.1. Usundid ja toitumiskultuur 11.1.1. Hinduism Hindude toitumiskultuuri aluseks on taimetoidud: riis, mais, läätsed ja kaunviljad, madalasordilisest jahust tehtud käkid, köögiviljad. Piimatoodetest on levinud kohupiim ja jogurt. Viimast kasutatakse ka mitmesugustes marinaadides. Populaarsed on tanduri-tüüpi road. Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse. Tandur`is: küpsetatakse rasvata taignast käkke – roti´sid, küpsetatakse rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud
95 jook on maitselt nii neutraalne, et ei mõjuta roa maitset joogi maitse täiendab roa maitset joogi maitse on vastandatud roa maitsele Jookide valikul ja serveerimisel ei tohi unustada, et külalisel peab olema võimalus saada soovi korral ka alkoholita jooki. Olenemata alkohoolsete ja alkoholita jookide valikust pakutakse kogu eine jooksul ka vett. 133. Erinevate kultuuride toitlustamise eripärad Hinduism Hindude toitumiskultuuri aluseks on taimetoidud riis, mais, läätsed ja kaunviljad, käkid madalasordilisest jahust, köögiviljad. Piimatoodetest on levinud kohupiim, jogurt, millest viimast kasutatakse iseseisvalt või mitmesugustes marinaadides. Populaarsed on tanduritüüpi road. Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse. Tanduris küpsetatakse rasvata taignast käkke roti´sid, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki naan ´e
annaabi.ee 
