sõidsid ära läände. Kodusõja võit süvendas enamlaste veendumust, et on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. 1919 aastal loodi Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni). 1920. Aastate algul taheti korraldada revolutsiooni Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja veel teistes riikides. Kui see ei tulnud välja, siis hakkati rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Uus majanduspoliitika Kodusõja aastatel kõik talupojad pidid riigile andma vilja ülejäägid. Selleks loodi toitlusarmee. Sealt saadeti maapiirkondadesse relvastatud toitlussalgad. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Ühel ajal mõnedes linnades oli tasuta korterid, transport, teatrid ja muud. Sellist poliitikat on hakatud nimetama sõjakommunismiks. 1921 aastal alustati uut majanduspoliitikat (vene keelest – NEP) Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. Maksu tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Stalini võimuletulek NSV Liidu esimese kümne aasta
maksuga. Kauplemise vabadus taastati. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nõukogude segamajandus. Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel. Kes ei tööta see ei söö. Sõjakommunism- Tööstusettevõtteid riigistati. Mõned tasuta teenused. Nimetati sõjakommunismiks- kodusõjaaegne poliitika. Talupoegadel toiduaineteandmise kohustus- toiduained anti riigile. Ülestõusud. Vilja kogumiseks- toitlusarmee. Maapiirkondades relvastatud toitlussalgad. Sunduslik töökohustus. Loobuti NEP-i poliitikast- 1. sõjakommunism. Industrialiseerimine- tööstuslikuks muutmine, on vaja sõjatööstust, vovhoos- riiklik majand (töö- palk). Suurtööstuse arendamine. 2. kollektiviseerimine- kolhooside loomine, annavad ise vara ära, kollektiivne majapidamine. Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos- põllumajandusettevõte, tootmisvahend on kolhoosi liikmete ühisomand. 3
piire. 4. Millised olid Mussolini õpetuse põhiseisukohad? Tähtsaimal kohal oli rahvus. Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 5. Too välja iseloomustavad jooned: 1) sõjakommunismile a) Enamik tööstusettevõtteid riigistati b) Talupojad pidid kõik vilja ülejäägid riigile andma. Selleks moodustati relvastatud toitlusarmee. c) Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus d)Lühikest aega olid transport, teater, toit, korter jne tasuta 2) uuele majanduspoliitikale (NEP) a) Talupojad ei pidanud enam vilja riigile andma ning asendati kindlate maksudega b) Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust c) Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Kummale sobiks loosung "kes ei tööta, see ei söö" ? Põhjenda.
Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad, kehtestati üheparteiline süsteem. 1922. Aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Uus majanduspoliitika – sõjakommunism Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Selleks loodi eraldi toitlusarmee, maapiirkondadesse saadeti relvastatud toidusalku. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete/tööstuskaupade äärmises puuduses hakati neid elanikkonnale normi järgi tasuta jaotama. Olid ka mõned tasuta teenused (lühikest aega): teater, transport, korterid jms. Sellist kodusõja aegset poliitikat on hakatud nim. sõjakommunismiks. Pärast kodusõda alustati uut majanduspoliitikat (NEP – venekeelne lühend).
3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP? Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlusarmee. Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Juurutati ka mitmeid tasuta teenuseid, lühikest aega olid korterid, transport, teatrid jms tasuta. Seda nimetati sõjakommunismiks. NEP oli uus majanduspoliititka, mida alustati pärast kodusõda 1921. NEP'ga kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg viia oma ülejäägid turule. Taastati kauplemise vabadus. NEP leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga.
Kõik need katsed siiski ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Maailmarevolutsioon tõusis päevakorrale uuesti 1930. Aastate lõpul. Uus majanduspoliitika Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlusarmee ja maapiirkondadesse saadeti sel eesmärgil relvastatud toitlussalgad. Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta, ning seda nimetati sõjakommunismiks. 1921.aastal alustati uut majanduspoliitikat (NEP). Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust
Sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõikumatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretäri punktist suutis ta oma võimu laiendada riigiaparaadini. 30ndatel omas Stalin erinevaid ametikoti nagu seda olid Rahvaste kommisar ja Tööliste ning talupoegade järelevalve komissar. 5 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Stalin 7 Kodusõja alal kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus. Talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Selle jaoks loodi eraldi toitlusarmee ja maa- piirkondadesse saadeti relvastatud toitlussalgad. Kehtestai sunduslik töökohustus. Võimaluse korral hakati neid elanikele laiali jagama. Lühikest aega oli linnades korterid ja transport, teatrid jms tasuta. Sellist kodusõjajärgset poliitikat nimetati sõjakommunismiks. 1921. aastal alustati uut majanduspoliitikat. Riigile toiduainete kohustus kaotati ja see asendus kindlaksmääratud maksuga. Selle tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia
aastate esimesel poolel. Teenistusse rakendati ka 1919. a asutatud komitern. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Saksamaal, Bulgaarias, Eestis ja teistes riikides, kuid kõik katsed ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest esialgu ühel maal - Venemaal. Maailmarevolutsioon tõusis uuesti päevakorrale 1930. aastate lõpul. Nõukogude majanduspoliitikad: a)sõjakommunism 1919-1021 - kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus, loodi toitlusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlussalgad. Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduses hakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral tasuta jaotama. Juurutati ka mitmesuguseid tasuta teenuseid. Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport, teatrid jms tasuta. b)NEP 1921-1927 - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see
6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lastud ja RKN saatis dekreediga AK laiali. 5.2. Kodusõda 1918-1922 Sõjakommunismi poliitika loobumine kaubalis-rahalistest suhetest. Viidi sisse klassipajuk. võimalust mööda püüti minna toiduainete ja tarbekaupade tasuta jaotamisele. Toitlusdiktatuuri - s.o. toiduainete riigile andmise kohustus. Viljaga kauplemine keelati. Seda teostasid kehvikute komiteed , töölistest moodustatud relvastatud töölissalgad, toitlusarmee ja osalt regulaararmee. Tööstuses edenes punakaartlik rünnak kapitalile. Riigistati ka kesk- ja väikeettevõtted. 5.3. Üleminek uuele majanduspoliitikale 1921-1927 - nep VK(b)P 10. kongress nep. Otsus uuest majanduspoliitikast ei olnud ainult majanduslik, vaid ka põhimõtteline poliitiline küsimus. Selles nähti taandumist sotsialismi põhimõtetest, Põhimõte - turusuhete lubamine. - talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati normeeritud toitlusmaksuga, ülejääke
annaabi.ee 
