soojusvõimsus calorific power soojusülekanne heat-transfer staator stator suhteline kiirus relative velocity suitsukamber smoke box suitsutoru, leektoru smoke tube, fire tube suitsuventilaator, exhaust fan tõmbeventilaator tahm soot termoõlikatel thermal fluid heater toiteklapp feed valve toitepump feed pump toitevee ökonomaiser feedwater economizer toitevesi feed water trummelmootoer drum rotor turbiini kere turbine casing turbiinlaev turbine powered ship vaateaken sighthole vabakolb-gaasigeneraator free-piston gas generator vee karedus water hardness vee-auru kollektor water-steam drum veetase water level
9. Õhu sattumine kütusesse 0...2 10. Ebaühtlane pritseannus 0...1 11. Vale pritsehetk 1...2 12. Vale pritserõhk >1 13. Rikkis toitepump >1 14. Rikkis tagasivooluklapp >1 15. Rikkis ventilaatori termostaat ~1 Korrast ära süsteemide tõttu paiskub keskkonda tahma, gaasilisi süsivesinikke ja süsihappegaasi. Ökonoomsus. Säästlik sõit. Kütusekulud moodustavad transpordis märkimisväärse osa kogukuludest. Seetõttu on vaja teada kütusekulu mõjutavaid tegureid
l=q-u=(s2-s1)T-[(i2-i1)-(p2v2-p1v1)] J/kg. Tehniline töö lt=q- i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. 8. Isoentroopne protsess. Termodünaamiline ringprotsess ja termodünaamika II seadus. Carnot' ringprotsess. Otsene ja pöördringprotsess. Isoentroopne protsess:??? osad: AG-aurugeneraator, ÜK-auru ülekuumendi, T- auruturbiin, Termodünaamiliseks protsessiks - termodünaamilises G- generaator, K- kondensaator, TP- toitepump süsteemis toimuvad järjestikulised olekumuutused. Protsessi käiku väljendatakse tavaliselt mingite olekuparameetrite Termofikatsioon ( soojus+ el koostootmine), seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt. soojuskasuteguri mõiste Termodunaamika II seadus. Termodünaamika II seadus Termofikatisoon - elektrienergia ja soojuse koostootmist. määrab termodünaamiliste protsesside suuna—väiksema Selliseid el
1 s 44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda
1 s 44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda
Kütusekulu vähendamiseks hoia mootori jahutusvedelik töötemperatuuril. 1) ummistunud vahejahuti 1...2 2) vigane termostaat 1...3 3) ummistunud küttefilter <1 4) ummistunud õhufilter <1 5) Rikkis pihustid <1 6) Saastunud turbolaadur <1 7) Suur takistus väljalasketorus <1 8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1 Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistust on võimalik vähendada: Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest
q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on J/kg. Tehniline töö 4). Adiabaatne: l = –∆u = u1 – u2 lt= –∆h = h1 – h2 .. 20. Aurujõuseadme skeem ja ringprotsess. KO ehk jahuti nt gradiier. jahutusvee kadu aurustumisega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Veeldunud veeaur suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda paneb generaatori tööle, mis hakkab elektrit jne. tootma. Edasi liigub veeldunud veeaur kondensaatorisse kus ta kondenseeritakse rõhule ja saavutatakse kuivusaste. seepeale suunatakse siis veeauruks tagasi ja hakkab uuesti otsast peale
22. Vabaringlus, vabaringlus e kontuur, ringlusarv. A B Joonis 5-7. Katla töökeskkonna liikumise skeemid vabaringlusega A ja mitmekordse sundringlusega B katlas Vabaringlusega kateldes ringleb töökeskkond veeaurusegu ja vee tiheduste erinevuse tõttu langev ja tõusutorudes. Mitmekordse sundringlusega kateldes ringluspumba toimel. Otsevoolu kateldes pumpab vee ja auru läbi katla küttepindade toitepump. Ringluse stabiilsuse suurendamiseks jagatakse ekraanpinnad mitmeks tsirkulatsioonikontuuriks ehk paneeliks, paneelide arv igal koldeseinal (1 ..5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20 30 % kontuuri ekraantorude ristlõike pinnast madalrõhu, 30 40 % keskrõhu ja 40 50 % kõrgrõhukateldes. Aurustusküttepinnas tekkivat aurukogust iseloomustab ringlusarv.
Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatud küttepindade toitepump. Katlaid võib liigitada veel ka otstarbe järgi aurukatel, (kuuma)veekatel. Suurem alaliigitus on veel ka tahkekütuse põletamistehnoloogia järgi: - Tahkekütuse tükkpõletamine (kütusel selline kuju, nagu kaevandusest tuleb). - Tahkekütuse tolmpõletus (kütus jahvatatakse enne katlasse minekut peeneks). - Keevkihtpõletus, mis jaguneb omakorda kolmeks: a) Atmosfääriline (mull) keevkiht (AFBC); põletamisel õhu kiirus 2 m/s ja temp 800 C.
torustikust õhku eemaldada ja täita see kütusega. 117. Kuidas reguleeritakse diiselmootori Bosch-tüüpi tihvtiga pihusti pritserõhku Vedru pingsuse reguleerimisega 118. Mis sõlmega tagatakse jääkrõhu säilimine kõrgrõhutorus ja nimeta selle osad 119. Kirjelda seadme tööd, millega tagatakse jaoturkõrgrõhupumba kütuse pealeanne ja selle lõpetamine Selles toitesüsteemis paikenb toitepump kõrgrõhupumba keres ja saab käituse kõrgrõhupumbaga samalt võllilt. Jaoturpumbal on pumba korpuses üks kolbpump kõigi silindrite tarvis. Jaotamine toimub pumba kolvi pöörlemisega pumba pea sees. Silindrisse pritsitavat kogust reguleeritakse regulaatori abil, mis nihutab kolvi tagumises osas muhvi edasi tagasi. 120. Kirjelda mehaanilise jaoturkõrgrõhupumba tööprintsiipi 121. Kirjelda ühisanumaga toitesüsteemi
2 m ( + 1) 22. Vabaringlus, vabaringlus e kontuur, ringlusarv. Joonis 5-16. Katla töökeskkonna liikumise skeemid vabaringlusega A ja mitmekordse sundringlusega B katlas Vabaringlusega kateldes ringleb töökeskkond veeaurusegu ja vee tiheduste erinevuse tõttu langev ja tõusutorudes. Mitmekordse sundringlusega kateldes ringluspumba toimel. Otsevoolu kateldes pumpab vee ja auru läbi katla küttepindade toitepump. Ringluse stabiilsuse suurendamiseks jagatakse ekraanpinnad mitmeks tsirkulatsioonikontuuriks ehk paneeliks, paneelide arv igal koldeseinal (1 ..5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20 30 % kontuuri ekraantorude ristlõike pinnast madalrõhu, 30 40 % keskrõhu ja 40 50 % kõrgrõhukateldes. Aurustusküttepinnas tekkivat aurukogust iseloomustab ringlusarv.
annaabi.ee 
