Munakujuline embrüo ise on läbimõõduga vaid 0,2 mm ja kaaluga üksnes miljondik grammi. Embrüot ümbritseb kõva, pruun seemnekest. Seal on ava, mille ääriserakud tagavad ava lahtihoidmise ja seega on võimaldatud idanemiseks vajaliku vee sissepääs. Kahjuks aga tolmeldajateks on vaid mõned sobiva suurusega mesilaseliigid ja õitest viljub tavaliselt ainult alla veerandi, sest idanemiseks, on vaja mikroseente osavõttu, seega on seened kuldkingade elus väga tähtsal kohal. Pisike toitekoeta seeme ei suuda idaneda ilma seenesümbiondi kaasabita. Sümbiondiks nimetatkase osalejat vastastikku kasulikus kooseluks. Seen nakatab seemne ja seeme saab seene kaudu vajalikke toitaineid, mis tal omal toitekoe puudumise tõttu vaja on. Seeme paisub ja mõne kuu jooksul omandab ta pisitillukese vurrkanni kuju. Esimese aasta sügisel ilmub jäme juur ja moodustunud risoomi kaks sõmevahet, millest kummalgi on soomusjas leheke. Teisel ja kolmandal aastal arenevad teine ja kolmas juur
Kaunis kuldking on Euroopa kõige suureõielisem orhideeliik. Dekoratiivsus on saanud liigile saatuslikuks väga paljudes maades ja nüüdseks on ta kaitse all kogu Euroopas. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade asukas, sest talle meeldib kasvada poolvarjulises paraja niiskusega paigas, kus põõsad ja suured rohttaimed ei varjuta liialt. Täisvalgus lagedal pole samuti sobilik. Kuldking on pikaealine taim. Imepisikesed toitekoeta seemned idanevad vaid seenehüüfide kaasabil ning arenevad mullas mitu aastat enne, kui suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi tolmeldavad vaid mõned mesilaseliigid ja õitest viljub alla veerandi. Mullas on risoom, mis võib püsida puhmikuna üle saja aasta. Kuldkinga ohustavad metsaraie ja võsastumine
etteantud tabelisse. 3 punkti Kaunis kuldking on Euroopa kõige suureõielisem orhideeliik. Dekoratiivsus on saanud liigile saatuslikuks väga paljudes maades ja nüüdseks on ta kaitse all kogu Euroopas. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade asukas, sest talle meeldib kasvada poolvarjulises paraja niiskusega paigas, kus põõsad ja suured rohttaimed ei varjuta liialt. Täisvalgus lagedal pole samuti sobilik. Kuldking on pikaealine taim. Imepisikesed toitekoeta seemned idanevad vaid seenehüüfide kaasabil ning arenevad mullas mitu aastat enne, kui suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi tolmeldavad vaid mõned mesilaseliigid ja õitest viljub alla veerandi. Mullas on risoom, mis võib püsida puhmikuna üle saja aasta. Kuldkinga ohustavad metsaraie ja võsastumine
* Käpalistel keerdub sigimik 180 kraadi võrra, asetseb huul otseseisvatel õitel allpool, soodustades putukate õide pääsemist, sageli on huul varustatud nektaariumiga. * Käpaliste vili on enamasti ühepesane kupar, mis avaneb kuue pikilõhega, seemned on ilma endospermita ja mikroskoopiliselt väikesed (kõige väiksemad on epifüüdsete orhiteede seemned, sest ainult nii saavad nad tõusvate õhuvooludega suurte troopikapuude võrasse kanduda, et seal uuesti idaneda) * Kuna seemned on toitekoeta, toimub areng aegamööda * Orhideed elavad seentega sümbioosis * Orhideid võib olla nn mm suuruseid ja ka 3-4 m pikkuste vartega, pikim on epifüütne orhidee (40m) liaan * Entomofiilselt tolmlev taim st on väga tugev õieosade muundumine ja kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele. Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas. * Käpalised olevat tekkinud troopilises Aasias, kus ka praegu esineb rohkesti primitiivse ehitusega orhideesid
sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 65. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes
basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Sugukond kõrrelised- Gramineae, Poaceae. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel.
basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp-mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka
kleepuvale pinnale kinnijäänud putukas surutakse vastu lehelaba keskkohta, kus madalad seedenäärmed lagundavad saagi sisused ja imendavad need. Õisikuvarb on 3-10 cm pikk, väheste (2-8) õitega, mis asuvad varva tipus kobarana. Õied valged, viietised, õis avaneb vaid lühikeseks ajaks keskpäeval. Õitseb juulis ja augusti alguses, osa õisi ilmselt ei avanegi, seal toimub isetolmlemine. Viljaks on kuprad, mis sisaldavad tolmpeeneid toitekoeta seemneid, esineb tuul- ja vesilevi. Paljuneb seemnete abil. Kasutamine: rahvameditsiinis on olnud kasutusel huuleohatiste, odraivade ja läkaköha ravimiseks, tänapäeva ametlik farmaatsia soovitab bronhiidi ja hinga- misteede haiguste raviks. Huulhein on pakkunud palju huvi loodusuurijatele, kes on jälginud loomse toitumise iseärasusi taimedel. 55
annaabi.ee 
