3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. Nt N P, K- sisaldus. · Väljendamine oksiididena ehk toimeainena. 6. Mis on taimetoiteelement? Too näiteid. Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik temale omaste funktsioonide tõttu asendada mõne teise keelmilise elemendiga. Näiteks: C, O, H, N, P, Mg, B, Cu, Na, Ca, Zn jne. 7
katioonid), millena elemendid taimedesse sisenevad. 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ammooniumsulfaat 20,5% N; P lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada
elemendid taimedesse sisenevad. 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ammooniumsulfaat 20,5% N; P lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka
asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. 11. Väetisekoguse ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid – *Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. *Tingväetisena (kg, t) N – ammooniumsulfaat 20,5% N; P – lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. *Toimainena(tegevainena) – ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. *Toiteelementidena (N:P:K) – peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded – Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. *Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku
mikroorganismid, rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades mulla alaossa hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi Sooldumine-aurumine ületab sademed, kuiva kliima tõttu muldade läbiuhtumist ei toimu, seega sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid Ferralisatsioon-mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastab raua- ja alumiiniumühenditest, intensiivne punane värvus, taimed toiteelementidena neid ei vaja, toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i
Kõige kahjulikum on ühe elemendi üleküllus. Tuleb arvestada töökultuuriga. VÄETISKOGUSTE VÄLJENDAMISE VIISID 1) Füüsilistes kogustes (kg; t). 2 2) Tingväetised (kg;t) N ammooniumsulfaat 20,5% P lihtsuperfosfaat 18,7% P2O K lihtsuperfosfaat 41,6% H2O 3) Toimeainena (tegevainena) N N% P P2O5% (taim põletati ja määrati tuhast) K K2O% 4) Toiteelementidena (N; P; K) nt Hydro 20 10 10 + m 20 4,3 8 + m N P.oks K.oks N P K TAIMEDE TOITUMINE Taim vajab kasvuks päikese energiat, H 2O, CO2, ning mitmesuguseid erinevaid mineraalelemente (Mg, N, P, K, S, Ca, Fe; Mn; Mo, C, Co jne). Taimetoiteelementideks nim. keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseke ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu
Tingväetisteks olid lämmastikväetiste puhul ammooniumsulfaat lämmastikusisaldusega 20,5%, fosforväetistest superfosfaat fosforisisaldusega 18,7% P2O5-na ja kaaliumväetistest kaalisool kaaliumisisaldusega 41,6% K 2O-na. Võrreldavat pilti on võimalik väljendada katoimeainena ehk tegevainena. See on ebakorrektne väljendusviis ja tehakse pingutusi sellest vabanemiseks. Paljudes maades ongi juba üle mindud kõige effektiivsemale väljendusviisile toiteelementidena väljendamisele, mis ühtlasi võimaldab ka kõige selgemalt ja võrreldavamalt väljendada väetisekoguseid massiühikutes. 12. Agrokeemia kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded agrokeemia ajalugu ulatub aega, kus inimene hakkas loomi kodustama ja kasutama nende väljaheited põldude väetamiseks. Väetamise viisina võib vaadelda ka aletegemist. Aega kuni 13 saj loetakse agrokeemia
nii aniooni kui ka katiooni. Sellised väetised on nt KNO3; NH4NO3 jt. Väetiskoguste ja toiteelementide sisalduse väljendamise viisid Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes — tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse tihti ka grammides (g). Mineraalväetiste toiteelementide sisaldust väljendatakse kahel viisil: 1. väljendamine toiteelementidena (%). Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. Nt N P, K- sisaldus. 2. väljendamine oksiididena ehk toimeainena (%). Fosforväetiste toimeaineks on P2O5 ning kaaliumväetiste toimeaineks on K2O. Tegelikult ei esine fosfor ja kaalium mullas ja väetistes oksiididena ning ka taim ei omasta neid sellisel kujul. Toimeaine mõiste võeti kasutusele XX sajandi alguses ja fosfori, kaaliumi ja teiste puhul on