Seemne üheks oluliseks funktsiooniks on areneva idu varustamine toitainetega. Seemne esinemine loob seemnetaimedele olulise eelise sõnajalgtaimede ees: seemned sisaldavad varuaineid, eosed aga mitte. Seega on eoste kasvamaminek ja noore taime ellujäämine sõnajalgtaimede puhul vähem tõenäoine. Seemnete varuained võivad paikneda: Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel.
sekkuvad murenemisprotsessi. Mullatekketegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enammkihilise lähtekivimi, kus erineva omadustega kihid lasuvad üksteisel 1-2 meetri tüseduses pinnase kihis (näiteks liiv pael, liiv savil jm.) laialdane esinemine Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja
-Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. -Aeg (mulla vanus) looduslikus olekus tähendab küpsusseisund mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris teadud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitainevarud aastatuhandete vältel ammenduvad, sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada. Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise (toimub seda kiiremini, mida kiiremaks muutub taimede mulla vaheline aineringe, kui mullast viiakse nõrgveega toiteelemente rohkem ära, kui mulda asemele tuleb).
ekvivalentsetes olukordades, väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist, neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T. T=S+H Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest
ebaühtlaselt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalainetega varustada. See tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise. Toitaineid lahkub rohkem, kui neid juurde tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes ja vulkaanide tuhal. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu aastaid. Ootamatu geoloogiline tegevus, nt mandrijää tekkimine. Selle tõttu on erinevates kohtades erineva vanusega mullad.
toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub eri reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne.
6.Pedosfäär Mulla tekke tegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enamkihilise lähtekivimi, kus erineva omadustega kihid lasuvad üksteisel 1-2 meetri tüseduses pinnase kihis (näiteks liiv pael, liiv savil jm.) laialdane esinemine. Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide
ka nii väike, et vaevalt nähtav. Seemned on enamasti pruuniks või mustaks värvunud, harva esineb valgeid, punaseid, kollaseid ja rohelisi seemneid. Kõik loetletud värvused on seotud üleminekutega. Seemnele lisab värvi ka mitmeti värvunud arillus. Seemne väliskuju on enamasti seotud seemne levimisviisiga. Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel. Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned
Ka põldsinep on lubjarikka mulla indikaator. MULLA NEELAMISMAHUTAVUS JA KÜLLASTUSASTE Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T, mis tähistab 100 grammi mulla puhul neeldunud katioonide hulka. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Küllastusaste näitab, mitu protsenti neelamismahutavusest modustavad neeldunud alused (tähistatakse V). V=S/T*100. Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond. Lupjamine on vajalik ka siis, kuii näit on üle 75, ainult, et väiksemal määral. MULLA FÜÜSIKALISED OMADUSED Klindi ääresPõhja-Eestis kambriumi liivakivid ja savi, Põhja-Eesti ordoviitsiumi ja siluri
Mulla mineraalosa ei ole rohelistele taimedele lihtsalt kinnitus- ja kasvukohaks, vaid võtab osa muldade kujunemisest. Muld ja taimed on omavahel üksteisega otseselt seotud. Muld on taimede elutegevuse saadus, kuid vee ja mineraalsete toitainete säilitajana on muld ka taimestiku kujunemise eeltingimus. Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused (näiteks mulla ohustatus, ning mulla vee- ja toitainevarud). Mulla teket ja arengut mõjutavad kliima, pinnamood, veereziim, ja inimene, kelle tegevus on häirinud muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. · Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad
annaabi.ee 
