Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont.
meetodeid käsitlev teadusharu. · Hein-niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana I · Isasloom-loom kes on isane · Istandus-suur taimekasvatus koht · Istik-ette istutatud taim · Ind-emaslooma perioodiline sugukihu · Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all. · Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga · Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid?
Pohl on kultiveeritavatest metsamarjadest üks uusimaid kultuure. Esimene pohlasort `Koralle` selekteeriti juba 1969. aastal Hollandis. Algselt oli see mõeldud haljastuses kasutamiseks. Suurimaks pohlakasvatajaks on Saksamaa, kus on umbes 50 hektarit põlde. Pohlaliike on kaks - harilik pohl ja väike pohl. Viimane kasvab kõrgel mägedes ja tundraaladel. Harilikust pohlast erineb ta ainult tunduvalt madalama kasvu poolest. Pohlakasvatuseks sobivad happelised kerge lõimisega ja vähese toitainetesisaldusega mullad. Eestis oleksid need mitmesugused liivased alad ja ammendatud freesturbaväljad. Pohl on valguslembene ja ei vilju hästi varjus. ▪ Sordid Koduaeda kaks sorti `Koralle`ja `Erntekrone`. ` Hästi edenevad Rootsi päritolu sordid `Sussi`, `Sanna`, `Ida`ja `Linnea`. Kahjuks puudub Eestil luba neid paljundada. 5. Kultuuristamise tehnoloogiad nii freesturbaväljal (kui taime seal kultiveeritakse) või mineraalmaal. Mustikas
närbumise vältimiseks ereda päikese eest varjatud kohas. Juurdumise soodustamiseks võib kasutada juurdumispulbrit. Lõikepinna võib desinfitseerida ka söepulbriga, see vähendab mädanike teket. Juurduma võib pistikud panna nii kraanivette kui mulda. Vees juurutades jälgida, et vesi roiskuma ei läheks, vajadusel tuleks seda vahetada. Vette juurduma pandud pistikud istutatakse ettevaatlikult mulda, kui juured on umbes 3-5cm pikkused. Kasutatav muld olgu kerge ja õhurikas, vähese toitainetesisaldusega. Sobib näiteks kaktustele mõeldud muld või külvi- ja pikeerimismuld, üsna hästi juurduvad pistikud ka puhtas, niiskes liivas. Mulda potis ei tohi liiga tihedalt kokku suruda, muidu on arenevatel juurtel raske seda läbida. Samas, päris tihendamata muld on aga liialt õhuline ning see on samuti juurdumiseks ebasoodne. Ühte potti võib juurduma panna 1- 3 pistikut. Muld hoida niiske, vältida selle läbikuivamist ja -vettimist. Niiskuse hoidmiseks võib
Sammuti väljendub see ka puistete boniteedis, mis ulatub vastavalt V-st kuni I-II boniteediklassini ( Raimo Kõlli, 2012; lk 322). Kuna antud kaeva asub haritaval maal siis hindepunktid varieeruvad 25-50 hindepunkti vastavalt lõimisele. Antud kaeve hindepunktid olid sügavuse ja huumusesialduse näitajate põhjal 65+. Haritaval maal mõjutab viljakust suuresti suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Rähkmullad on suure toitainetesisaldusega, vastupidava sturktuursusega ja kiire tahenemise ja soojenemisega. Nende kasutamise määrab ära siiski enamasti nende kivisus, sest see näitab nende viljakust ja mõjutab haritavust. Kõige rohkem takistab hairimist rähk, kuna ta on teravaservaline. Rähkmullad võivad muutuda teatud kuivaperioodil põuakartlikuks, seega tuleks nende külv sooritada võimalikult vara, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Sellel hetkel kasvatati sellel põllul otra
kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud.
või lillad, mis enamasti on koondunud pikka õisikusse. Õiekroon neljatine, milles ülemine kroonleht on teistes suurem, ratasjas või kahehuuuleline. Kroonputk on väga lühike. Tolmukaid on 2. Viljaks on paljuseemneline kupar. [10, 13] Mailased vajavad heaks edenemiseks päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning toitainetevaest kuni keskmise toitainetesisaldusega vett hästi läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13] Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13] 1.2.2
kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud.
on liiga kerge ega paku taimedele toetuspinda. Haljastusturbana on vanemas õppekirjanduses soovitatud kasutada madalsoo freesturbaid, mille kvaliteedinäitajad ei ole kuigi rangelt piiritletud. Haljastusturba lagunemisaste ei tohi olla alla 20%, veesisaldus mitte üle 80% ning pHKCl mitte alla 2,5. Madalsooturvast on soovitatud kasutada ka melioratiivturbana liigkergete või liigraskete muldade parandamiseks, aga ka väetusturbana, kuna ta on küllalt kõrge toitainetesisaldusega. Õnneks leiab 54 õppekirjandusest ka seisukohti, mille kohaselt madalsooturvas ei ole õigustanud ei melioratiiv-, haljastus- ega väetusturba nime. On jõutud tõdemuseni, et ilma kompostimata ei oma madalsooturvas orgaanilise väetisena erilist efekti. Arvestatavaks orgaaniliseks materjaliks muutub ta alles pärast pikemaajalist säilitamist aeg-
Muldade seisundi jälgimise oluline meetod on mullaproovide võtmine ning nende tulemuste analüüs. Mullaproovi võtmise käigus saab: · hinnata huumushorisondi tüsedust ja selle varieerumist; · selgitada mullaerimite vaheldumist põllul; · hinnata mulla võimalikku tihenemist, selle iseloomu ja paiknemist. Laboratoorne analüüs võimaldab lisaks eelnevale: · selgitada mulla sobivust erinevate kultuuride kasvatamiseks, edukalt on võimalik kasutada vaid piisava toitainetesisaldusega mulda; · selgitada mullareaktsioon ja sellest lähtuvalt enamsobivad kultuurid ning lupjamise vajadus; · planeerida optimaalseid külvikordi; · selgitada planeeritavat saaki limiteerivaid tegureid; · selgitada vajalikke väetisekoguseid; · hinnata mulla füüsikalis-keemilistes omadustes toimuvaid muutusi; · hinnata agrotehnoloogia õigsust.27 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Joonis 5. Eesti põhimuldade paiknemine
annaabi.ee 
