Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne.
on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 20. Mis on kamardumine? on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. 21. Mis on gleistumine Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. 22
pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Huumus on mulla spetsiifiline aine, mis on väga keerulise keemilise koostisega ja sellel ei ole ühtset keemilist valemit. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s.t mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti ohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63
159. Milliste isikutega seostuvad konkurentse väljalülitamise printsiibi sõnastused? A. Hutchingson ja Gause; B. Kalm ja Beckham; C. Wallace ja Tansley; D. Gleason ja Clements; E. Piip ja Tuut. Gause algatas, Hutchingson sõnastas ümber nišiteooriast lähtuvalt, A on õige; 160. Kas salumetsade tüübirühm levib: A. Happelistel soomuldadel? B. Parasniisketel toitainerikastel muldadel? C. Kuivadel toitainetevaestel muldadel? D. Peamiselt Lääne-Eesti madalikel? Salumetsad on viljakad ja parasniisked, B on õige; 161. Kas taimedele on hästi kättesaadav? A. Rippuv kapillaarvesi; B. Keemiliselt seotud vesi; C. Jäätunud vesi; D. Hügroskoopsusvesi; E. Mullaõhu veeaur. A on õige; 162. Mida mõõdab Simpsoni indeks ehk dominantsusindeks (anti-diversiteedi indeks): A
väikestest õitest moodustunud rippuvad kobarad, mis on enamasti lillakaspunased, olenevalt sordist võivad õied olla ka rohekasvalged ja punastes toonides. Rippõisikute pikkus võib ulatuda 50–60 cm. Lehed on ovaalsed, helerohelised, teravaotsalised ja kõlbavad süüa. ANTIRRHINUM MAJUS - SUUR LÕVILÕUG • Külmakindel ja valgustarmastav taim kõrgusega kuni 90 cm. Leekpunased õied on koondunud pikkadesse õisikutesse. Hea lõikelill. • Taim areneb hästi toitainerikastel, mehhaniliste omaduste poolest keskmistel pinnastel, vastuvõtlik väetamisele. BEGONIA SEMPERFLORENS - ALATIÕITSEV BEGOONIA • Olenevalt sordist 20-30 cm kõrguseks kasvav lopsaka puhmikuga. Varred mahlakad, jämedad, hästi harunenud. Lehed läikivad, olenevalt sordist kas rohelised, pruunikad või punakad. Õied väikesed, kuid neid on palju. Õied punastes, valgetes või roosades toonides. • Taime eluiga lõpeb esimeste öökülmadega. Eelistab
esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat.Tsoon IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Võrsed: noorelt kollakasrohelised kuni pruunikaskollased, rohkete roostekarva koorelõvedega, paljad, tipupungad munajad, kuni 1,5 cm pikad, rohelised (harilikul v. punased) lehearmid suured. Lehed: (3) 5 hõlmased, 8...22 x 9...24 , südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt paljad,
laguained kohe tagasi juurte ja mükoriisa kaudu. Vaatamata suurele sademete hulgale ei toimu mineraalainete väljauhtumist, sest aineringe on nii kiire. · Erandlikult rikkad on vulkaanilised mullad, mis taluvad pikaaegset kultuuristamist (nt Indoneesias) ja pidevalt rikastuvad lammialad (Brasiilias igapo lammimets Amazonase piirkonnas toitainetevaestel muldadel ning tumedaveeliste jõgede poolt üleujutatav troopiline mets. Varzea lammimets - Amazonase piirkonnas toitainerikastel muldadel ning kollaka värvusega jõgede vete poolt üleujutatav troopiline mets) · Struktuur: o Kõrge puurinne, mis koosneb paljudest eri puuliikidest. o Kõrgeim alarinne võib olla ~60 m. o Nendest allpool madalama kasvuga puude võrastikud, mis võtavad ära enamuse valgusest. Seetõttu on metsaalune hämar ja peaaegu õistaimedeta. · Puude omadused: o Saledad tüved, väheste okstega, võra kõrge ja suhteliselt väike
B. noored võrsed härmatiseta, paljad; Lehed kirjud: 'Auratum', 'Insigne', Lehed rohelised: 'Heterophyllum', 'Quinatum' C. noored võrsed tihedalt viltjaskarvased; 'Glaucum', 'Odessanum'. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat.Tsoon IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: noorelt kollakasrohelised kuni pruunikaskollased, rohkete roostekarva koorelõvedega, paljad, tipupungad munajad, kuni 1,5 cm pikad, rohelised (harilikul v. punased) lehearmid suured. Lehed: (3) 5 hõlmased, 8...22 x 9...24 , südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt
kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. · Puit punakasvalge, tihe raskesti lõhestatav, mõnikord esineb rohekashall väärlülipuit. Puit on väga hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu. Kasutatakse keelpillide kõlakastide valmistamiseks ning nikerdustöödeks Acer pseudoplatanus - Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna- Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti kohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. · Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9..
annaabi.ee 
