Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 Kanga Näidis Kirjeldus Kasutus nimetus Keskmise paksusega kangas; toimse Mantlid; pintsakud; Tviid sidusega, hõreda tihedusega; painduv; kostüümid; naiste (Tweed) vastupidav; väiksed topid kanga pinnal; suvekostüümid. 100% villased; segatakse ka siidiga. Pehme ja keskmise paksusega; tehakse: Kleidid; seelikud; Samet viskoosist, polüamiidist, polüestrist, vestid; jakid; (Velvet) atsetaadist ja puuvillast; kasutatakse mööbli riie;
labasekoelist kangast, mille valmistamiseks on kasutatud samanimelist Pintsak-jakid, efektlõnga, mis mantlid, kostüüm Buklee annab kangale püksid, seelikud, reljeefse pinna. käekotid Bukleelõng on mahuline, topiline ja väga säbar. Ei kortsu ja tekstuuriline pind varjab õmbluste vigu. Toimse sidusega kangas, tihtipeale Seelikud, püksid, beeži või khaki Chino sortsid ja militaar tooni, keskmise rõivad. raskusega, vastupidav. Flanell Puuvillane kangas, Voodipesu, mille pehme tekstuur tuleneb kanga pealispinna väikelaste rõivad ja
· kaal grammides; · lõnga nimi; · metraaz; · tootja nimi või logo. Kootud paelad võivad olla: · naturaalsed; · pleegitatud ühevärvilised; · kirjukoelised; TALLINN 2009 2 · karustatud jm. Tarbepaelad · Vitselpael puuvillane v tehissiidist murtud toimse sidusega pael. · Püksipael puuvillane ühevärviline toimse v labase sidusega pael, ühes servas tugevdus. · Pesupael puuvillane, tehis v sünteetilisest siidist pael, eri värvitoonides. Kasutatakse pesutoodete õlapaeltena. · Miiderpael kui valmistatakse kumminiidiga, nim kummimiidriks, kumminiidita nim riidemiidriks. Ühevärviline pael, mida kasutatakse seelikute v pükste värvliosa tugevdamiseks. Võib olla ka kroogitud servaga.
lõimkatteid. Diagonaal asetseb enamasti 45° nurga all, kuid võib olla suurem - 60°-90°. Võrreldes labase sidusega on kangas tihedam, paksem, raskem, siledama pinnaga ja kulumiskindlam. Riided on pehmemad, elastsemad ja venivamad. Koepindne Erinevus lõimepindse toimse sidusega: riide toimne paremal poolel on rohkem kudekatteid. Tasapindne Erinevus lõime- ja koepindse toimse sidusega: toimne lõime- ja koekatete arv on võrdne. Atlass Atlass-sidusel on rapooris 5 ja enam lõnga, riide pinnal asetsevad katted on lõimelõngadest. Suurima levikuga on atlass rapooriga R=5; 8; 10. Atlass-siduses katab lõimelõng 4 koelõnga ja läheb
1. Koe Koeripsile on iseloomulikud piki kangast ripsijooned. 2. LõimeLõimerips saadakse nii, et lõimega kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted on pikemad. Lõimeripsile on iseloomulikud risti kangast ripsijooned /raised lines, ridges/. Panama e. ruutsidus (labase tuletis) Panama sidusel ristuvad lõime- ja koelõngad labaselt kahe- või kolme kaupa. Panama sidusega riide pinnal vahelduvad malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Murdnurktoimne või nurktoimne (toimse tuletis) KOMBINEERITUD SIDUSED: Kreppsidus Kreppsidused koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. (kreppkeerd-väga tugev keerd) Diagonaalsidus Diagonaalsidusega kangastele on iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik Vahvelsidus Vahvelsidusele on iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Kanvaasidus Ažuursed elemendid võivad olla triibu-, ruudukujulised või imiteerida pilu. Hõredamad
materjalist. Muster moodustub koe- ja lõimeatlase vaheldumisest: valgus peegeldub neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Tänapäeval võib ta olla ka kõigist teistest kiududest. Denim Paks toimses siduses kangas, mida kasutatakse enamasti teksasrõivastuse valmistamiseks. Lõimelõngad on harilikult valged ja koelõngad sinised. Diagonaal Ühevärviline längtriipudega toimse sidusega tehissiid. Kanga valmistamisel lisatakse puuvillale kapronstaapelkiudu. Toodetakse pleegitatud või ühevärvilist. Drapp Raske tugevalt vanutatud villane mantliriie, sageli ühelt või mõlemalt poolelt karvastatud, olenevalt sidusest võib drapp olla ühe-, pooleteise- või kahekordne. Dzersi Tihe kärjetaolise pealispinnaga puuvillane või villane trikotaaz.
See on valmistatud puuvillast, villast, polüestrist või segust. Broderii - ääristatud riie, millesse lõigatud või torgatud augud on äärestatud mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda koega tikkimisel tarvitatav riie, mille niidid tõmmatakse pärast tikandist välja Katteriie - see osa riidest, mis pööratakse hõlma või mõne muu detaili äärest pahemale poole, vajalik kinnise töötlemisel
kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted on pikemad. Iseloomulikud risti kangast ripsijooned Panama Panama sidusel ristuvad lõime- ja koelõngad labaselt kahe- või kolme kaupa. Murdnurk Kui -toimne tasakaalustatu d toimse siduse toimejooned murdumise kohal vahetavad värvi, siis nimetatakse sidust murdnurk- toimseks. Kreppsid Kreppsidused us koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna.
Vahvelsidus teeb kanga hästi vett imavaks. Kasutatakse enamasti lauge keeruga puuvillaseid lõngu. Sobib käterätikute, saunalinade ja vannimantlite valmistamiseks. POPLIIN e. POPELIIN Ripsitaoline labase sidusega riie, mille pind on peenetriibuline, kuna koelõngad on jämedamad kui lõimelõngad. Kangas on enamasti puuvillane, kuid võib kasutada ka kõiki teisi kiude. Kasutatakse ka koos elastaaniga (stretch-püksid, lasterõivad, särgid, mantlid). TVILL On eriti tiheda toimse sidususega villase, siidise või ka puuvillase karakteriga, enamasti siiski puuvillane kangas. Tvill on väga vastupidav ja seda kasutatakse tavaliselt kergete suverõivaste, enamasti vabaaja pükste valmistamiseks. TVIID On paks jämedakoeline e sõlmja pinnaefektiga tavaliselt toimse sidusega mitmevärviline, Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond
korduv muster Gabardiin /Gabardine/ Kõva, tihedalt, Ülikondade, mantlite, spetsiaalse koega pükste, vormiriiete kootud, valmistatud valmistamisel, samuti villast või polüestri ja interjööris villa segust, triibuline 2 Tvill /Twill/ Toimse sidususega, Peamiselt pükste ja diagonaalsed jooned, mantlite valmistamisel drapeeub hästi, tavaliselt puuvillast, lambavillast või nende segust tehtud riie Velvet /Corduroy/ Pehme, valmistatud Väga mitmekülgne kahe erineva paksusega kleitidest
malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Nt, oxford, kanvaa. Murdnurktoimne Kui tasakaalustatud toimse siduse toimejooned murdumise kohal vahetavad värvi, siis nimetatakse sidust murdnurktoimseks
infektsioonid 12Milliste ainetega võivad Tetratsükliinidel olla koostoimed?......... Milles nende omavaheline koostoime väljendub?........... · Kellele on Tetratsükliini on keelatud kasutada?.. Oht maksakahjustusele, seedetrakti ärritusnähud; Ladestuvad luukoes Miks on antud haigete rühmale tertratsükliinid keelatud?. Mõõdukas annuses vähetoksilised 13Bakteriostaatiline toimse tähendab.... Mikroobide kasvu ja paljunemise pidurdamine. Valdav enamus mikroobivastaseid aineid on bakteriostaatilise toimega. Sellise toimega antibiotikumide rühmad on Erütromütsiin, Tetratsükliin, Sulfoonamiidid, Trimetoprim 14millal tekivad Penitsiliinide hilised allergilised reaktsioonid?(aeg) 2 nädalad peale võtmist hiliste allergilise reatsioni puhul võivad patsiendil esineda a)...........b)..........c)...........
Tarvastu ja Paistu neidude peapael ehk pealõng, mida pidulikel juhtudel kanti, oli pigem ehe kui kate. Talviseks peakatteks oli Tarvastu naisel punasepõhjaline müts, mille äärt kaunistas nugise- või kopranahk. Punast talvemütsi kandsid nii neiud kui naised. Tarvastust pärineb ka selline teade, et neiud kandnud koguni meeste karusnahkseid peakatteid. Pikk-kuub õmmeldi Tarvastus mustast täisvillasest kodukootud toimsest riidest. Toimse riide eelis seisnes selles, et see sai paksem ja pidas kauem vastu. Tarvastu kuued olid sirge seljaosaga, küljesiilud ulatusid peaaegu kaenlani ja siilude kohta moodustusid kühmud, nn. puusad. Seepärast nimetatakse neid rahvasuus ka puusadega kuubedeks. Ülevalt otsast lõigati küljesiilud kumerad ja õmmeldi põhiosaga kokku nõnda, et need hoidsid püsti. Tarvastu pikk-kuued olid eriti järskude puusadega ja ka kaunistused olid neil eriti rikkalikud. Külgede allosas särasid
kolm kangast. Analüüsis on põhinetud ka varasematele töödele, mis on koostatud kursuse Materjaliõpetus ja Tekstiilitootmise tehnoloogia käigus lektor Diana Tuuliku juhendamisel. 3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal I kangas Kangas on tasapindse toimse sidusega (Foto 1), kuna paremal poolel on lõime ja koekatteid võrdselt. Pahem pool sarnaneb parema poolega, kuid toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Riide pind on veidi kare, on näha kiude kanga pinnal. Kangal on ka õrn läige. Kangas on üsna paks ja tihe. Lõime- ja koelõngad ei erine teineteisest ning paiknevad ühtlaselt kangas. Mõlemad on väga õrna keerduvusega, seega ei ole kangas elastne. Lõngad on keskmise
külje pealt avatava kolme nööbiga. Väga pidulikul puhul kanti seemisparki kitsenahast pükse. Kui neiu jõukust nähti tema ehete rohkuses, siis noormehe varanduslikust seisust andsid tunnistust nahkpüksid. püksid ERMi kogudes on säilinud kaks paari Tori kihelkonnast pärit linaseid suvepükse ja ühed seemisnahksed põlvpüksid. Pärnu Muuseumis Torist pärit meestepükse säilinud ei ole. Pikk kuub Tori kihelkonna mehe pikk kuub oli täisvillane,toimse koega ja lambapruuni värvi. Eelkõige kanti pikk kuube külma ajal ja isegi kasuka peal. Lõike poolest on Tori kihelkonnas kantud nii "laia seljaga" kuubesid kui ka "händega" kuubesid. "Laia seljaga" kuub on oma nimetuse saanud sellest, et kuue seljaosa on ühes tükis. "Händega" kuub aga sellest, et seljal asetsevad püstvoltide grupid modustavad nagu hännad ehk sabad. Kuna voldid asetsesid tihedas kimbus, nimetati neid veel kimpvoltideks
· Kui parandamise või asendamisega tekitatakse tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi. 7. KANGAD Kangaste valmistamine lõngad võivad joosta kangakudumisel kahte pidi: Pikikangast- nimetatakse lõimelõngaks Põikikangast- nimetatakse koelõngaks Lõngade põimumise viise nimetatakse sidusteks. Siduste järgi võib liigitada kangaid: lihtkangad on need, mis loodud kahe lõngasüsteemiga. Labase sidusega kangad Toimse sidusega kangad Tuletatud sidustega toimsed kangad Värvuse mõjuga labased ja toimsed kangad Atlas- sidusega kangad Liitkangad Kreppkangad Viimistlemisel tehtud pealispinna muudatustega kangad Lisalõngasüsteemiga kangad- lisaks koe ja lõimelõngale kasutatakse lisalõngu. Kirikangad Kõvendkangad Topeltkangad Vagukangad Narmalise pealispinnaga kangad
annaabi.ee 
