ei saa. Ausus on inimese tähtsamaid iseloomuomadusi. Rasketes olukordades on ausus eriti oluline. Jaan oli alguses iga hinna eest aus, kuid keegi ei uskunud teda. Peale Anni arvasid kõik, et Jaan on valetaja ja varas. Sellises situatsioonis hakkas Jaan isegi uskuma, et neil on õigus ja ta jättis oma aususe kõrvale. Ta langes teiste arvamuste ohvriks. Tihtipeale on lootusetuna tunduvatest olukordadest siiski väljapääs. Osad inimesed aga on liiga uhked, et oma nõrkust olukorraga toimetulemises tunnistada. Selle asemel, et oma uhkust alla suruda ja abi vastu võtta, minnakse halvemat teed pidi. Väljaotsa Jaan oli uhke mees ning ta ei tunnistanud, et ei saa olukorraga hakkama. Anni pakkus talle abi, kuid Jaan ei võtnud seda vastu. Sellest olukorrast oli vähemalt ajutine väljapääs olemas. Kuna Jaan ei pidanud seda sobivaks, sai temast kurjategija. Iga inimene peaks järgima oma põhimõtteid. Tõekspidamised näitavad, milline inimene on ja hoiavad teda õigel teel
3. Lapse ja vanema suhted ei ole lähedased ega emotsionaalsed, puudub vastastikune mõistmine. Vanemad juhivad lapse valikuid karmilt ja kindlakäeliselt. 4. Pere, kus ainsaks pere tunnuseks on kooseksisteerimine, laps on sisuliselt hüljatu staatuses. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus tekitama mitmeid probleeme: kohanemises, konfliktide lahendamises, negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Lähtuvalt eelnevast võivad inimesel tekkida moonutatud seletusviisid ja negatiivsed hinnangud. - iseenda kohta n ma olen kõiges saamatu - mineviku kohta n ma pole kunagi midagi saavutanud - tuleviku kohta n paremat ei tule kunagi KÕRGE (LIIGKÕRGE) ENESEHINNANG Kõrge EH ei ole päästerõngas, mis kaitseb inimest ebaõnne eest. Kõrge EHga inimene kannatab lähisuhete puudumise all, töökaaslased ei pruugi suhtuda inimesse siiralt.
enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Kokkuvõtteks - esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang.
enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Kokkuvõtteks - esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang.
koordinatsiooni, kui ka liikuvuse halvenemist. Selline füüsilise tervise halvenemine tekitab probleeme igapäevaelu tegevustega toimetulekus, nagu näiteks enda pesemine, riietumine, söömine jne. Mida haigus edasi seda raskem on haigel toime tulla igasuguste lihtsate liigutustega. Tekib põiepidamatus ja oma soolestiku tegevuse kontrollimine kaob. Lõpujärgus Alzheimeri tõve põdejad muutuvad täiesti võimetuteks oma eluga toimetulemises ja on sunnitud olema nii nimetatud ülalpeetavad. Ennetamine Alzheimeri tõve puhul on oluline selle haiguse varajane äratundmine ja diagnoosimine ning kerge kognitiivse häirega vanemaealiste patsientide jälgimine. Uuringutes on leitud, et asendusravina östrogeene kasutanud naistel on väiksem risk haigestuda Alzheimeri tõppe. Kasutatud kirjandus: www.planet.ee www. wikipedia.org
omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada - olgu selleks soovituks siis mõne
kooseksisteerimine, ei enamat– laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane algeliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises ning enese negatiivsete tunnetega toimetulemises (6). Niisiis– esimesed eluaastad ja suhted panevad aluse, visandavad raamid lapse mina- pildile, enesehinnangule. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstarteegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang (6). 5 2. ENESEHINNANGU OMADUSED
On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus suure tõenäosusega tekitama mitmesuguseid probleeme suhtlemises, kohanemises, enese negatiivsete emotsioonidega toimetulemises. Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada - olgu selleks soovituks siis mõne
annaabi.ee 
