anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageii ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted Neljandaks võimaluseks on probleemi lahendamine. See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks
kriminaalkaristus d) Kõik eelnevad 9. Närvirakkude omavahelise kontakti kohaks ning ühtlasi uimastite ründepunktiks on: a) Dendriit b) Akson c) Sünaps d) Rakututuum 10. Inimese mõnutunne (naudingutunne) on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega: a) Dopamiin b) Serotoniin c) Glutamaat d) Noradrenaliin 11. Uimastite tarvitamine võib olla inimesele toimetulekustrateegiaks: a) Et leevendada negatiivseid emotsioone b) Et leevendada ärevust või depressiooni c) Et teistele inimestele kätte maksta d) Kõik eelnevad 12. 2 kõige sagedasemat põhjust uimastitega eksperimenteerimiseks (proovimiseks) noorukite hulgas on järgmised: a) Õppimisvõime parandamine b) Huvi uue kogemuse vastu c) Eakaaslaste surve d) Mälufunktsiooni parandamine 13
d. Kõik eelnevad 9. Närvirakkude omavahelise kontakti kohaks ning ühtlasi uimastite ründepunktiks on a. Dendriit b. Akson c. Sünaps d. rakutuum 10. Inimese mõnutunne (naudingutunne) on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega a. Dopamiin b. Serotoniin c. Glutamaat d. noradrenaliin 11. Uimastite tarvitamine võib olla inimesele toimetulekustrateegiaks a. Et leevendada negatiivseid emotsioone b. Et leevendada ärevust või depressiooni c. Et teistele inimestele kätte maksta d. Kõik eelnevad 12. 2 kõige sagedasemat põhjust uimastitega eksperimenteerimiseks (proovimiseks) noorukite hulgas on järgmised a. Õppimisvõime parandamine b. Huvi uue kogemuse vastu c. Eakaaslaste surve d. Mälufunktsiooni parandamine 13
Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 3.4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-
Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab
Probleem on alati subjektiivne e ühel osapoolel on suur probleem, aga teisel pole midagi viga. a. Lahendus: tavaliselt suunatud ratsionaalsele tegevusele, see on protsess, mis toimub läbi erinevate astmete 2. Stress e sisepinged ja inimesed ei tunne end vabalt. a. Toimetulekustrateegia on stressor, mis tekitab stressi, sellega toimetulekut nim toimetulekustrateegiaks Stressor => stress 3. Läbipõlemine 4. Kriis e olukorras tekkiv sisepinge, teatud arenguperioodiga seotud sisepinged. Probleemide lahendamine: 1. Probleemi defineerimine Jumalakujund: karistav jumalakujund, armastav/abistav jumalakujund Seletamatus või ime: kui on olukord, millele pole ühtegi mõistlikku seletust, on kalduvus seletada seda usuliselt
Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageii ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. Probleemi lahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin
võimalik teha. KESKEA KRIIS. Kogetakse/ märgatakse: - füüsilise vananemise märke - kooselude purunemist - üksikvanema probleeme - muutusi sotsiaalses elus ( n töö kaotus vs tippspetsialist) Inimesed ei vanane ühtemoodi. Välise vananemise taustal saavutatakse sisemine küpsus, oskus hinnata tarkust, seesmist tugevust ja/või ilu. Minevikku vaadates püüavad nad aru saada, mida nad on valesti teinud ja kuidas saaks asja parandada. Toimetulekustrateegiaks on positiivne ellusuhtumine ja elukestev õppimine. VANADUSIGA Vananemine on elu igavese ringkäigu, vältimatu etapp. Vananemine on indiviidi elu pidev protsess, mis algab organismi tekkest ja kestab tema elu hääbumiseni. Inimese vanenemine hõlmab kõiki rakke ja elundeid. Erinevates kudedes kulgeb vananemine märgatavate erinevustega N.-ks :inimese vere valgelibled vananevad ülikiiresti, nad surevad (hävinevad kahe- kolme päevaga) , vere punaliblede keskmine eluiga on neli kuud.
konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-
annaabi.ee 
