esines täiesti küpes meistrina. Rubensi kohta võib öelda, et ta maalis kogu elu ühtainust, suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Rubens kujutab maailma kahekihilisena: ülemine on taevas kokkukuhjunud pilvedega, millel troonivad kristlikud pühakud ja paganlikud taevaasukad rõõmu ning igaveseõndsuse paistes, ja alumine on maa, kus inimesed väsimatult oma toimekat elu elavad. Tema pilte iseloomustab enne kõike hoogsus, jõulisus, dünaamilisus, liikuvus, elulust. Ta kasutab oma piltidel palju sooje hõõguvaid värve. Tema piltidel on kõik toredsev ja ilus. REMBRANDT (1606-1669) Rembrandti on peetud kõigi aegade üheks suurimaks kunstnikuks. Esialgu olid tema maalid soojas kullakas toonis ning elurõõmsad siis hiljem olid tema maalid sügavad, tõsised, kannatust ja muret väljendavad.
sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku, mis sisaldab erinevaid elemente alates uimastisõltlase motiveerimisest uimastivabaks eluks ja lõpetades tema integreerimisega ühiskonda töövõimelise liikmena. Igas riigis on see süsteem erinev ja koosneb erinevatest elementidest. Tõsise sõltuvushäirega inimesed nagu teisedki inimesed, tahavad ennekõike elada toimekat, nii normaalset, rahuldust pakkuvat elu kui võimalik. Uus paradigma keskendub tervisehäirega inimeste rehabiliteerimisel ka õppimisele, töötamisele, iseseisvusele, rahuldust pakkuvatele sotsiaalsetele suhetele ja hea elukvaliteedi tagamisele (Anthony jt 2009). Keeruline on uimastisõltlaste puhul üldiselt eristada ravi ja rehabilitatsioonitenuseid. Andmete saamiseks uimastisõltlaste arvu kohta kasutatakse ankeetküsitlust ja see sisaldab järgmiseid küsimusi:
" Ennekõike on need perekonnaportreed ja kodused olmestseenid, mille puhul võib öelda, et ta maalis kogu elu ühtainust suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Peter Paul Rubens kujutas maailma kahekihilisena: ülemine on taevas kokkukuhjunud pilvedega, millel troonivad kristlikud pühakud ja paganlikud taevaasukad rõõmu ja igaveseõndsuse paistes. Alumine on maa, kus inimesed elavad väsimatult toimekat elu. Kasutatud kirjandus Alpatov, V. M. 1982. ,,Kunstiajalugu." Tallinn: Kunst, lk 174187 Bernhard, M 2000. ,,Kunstileksikon." Tallinn: Kunst, lk 455456 Cumming, R. 2000. ,,Suuri kunstnikke." Tallinn: Koolibri, lk 4041 http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/sisu.html
ajalookontseptsiooni poole. Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni. Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga konkreetne , muutusterikas ning juurtetundlik, reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on põhitoonilt varasemate kogudega võrreldes lüürilisem , kohati isegi malbe. Intellektuaalsed puünteeritud värsskonstruktsioonid on taandunud. Toimekat edasipürgimist ja teadadaamist aendab enam mõtlik meenutus, sissevaade, läbitundmine. Ka luuletuskogu pealkiri ei ole suurejooneline vaid vastab intiimsele laadile. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused luule struktuuris: esile tõuseb ebatäielik varieeruv kordus kui konstruktsiooniprintsiip. Üllatuslikud liitsõnad, tuletised, tähendusvariandid ja sõnamäng räägivad taidurlikust sõnakasutusest, mis täie jõu ning võimu omandab. 4. TEKSTINÄITED ,,Eilne mees väljas"
Tal õnnestus üsnagi rikkalik empiiriline materjal "enesearmastuse puu" harudele paigutada. "Mõtetes kirjutas Pascal, et inimene soovib säästa oma Mina, ega taha mõelda omaebatäiuslikkusele. Iseenda eest püüb ta põgeneda välisesse olemisse: meelelahutusse, lõbude jahtimisse, seltskonnatutvustesse, mis millekski ei kohusta, hasartmängudesse jm. Niisuguse elu pärisosaks on tühisus. Pascal kujuta ilmekalt kõikide seisuste tühiselt toimekat elu. Õnne peavad inimesed "ülimaks hüveks" ja seda nad tahavad omada pidevalt. Pascali sõnade kohaselt esitas Montaigne vooruse nii meeldiva, naiivse ja kõikidele kättesaadava asjana, mis lubab õdusalt rahulikku jõudeelu. Montaigne´i jaoks ei olnud miski kindel ega tõene. Pascal arvas, et sellepärast seisneski tema peamine käitumisregel rahus ja mugavuses. Montaigne´i soovitused on kergesti järgitavad, sest nad on inimloomuse suhtes vägivallatud
ajalookontseptsiooni tõttu. Konkreetne Kross mõlgutab mõtteid ajast ning maailmast, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme sugupõlveni. Üldinimliku asemele on tulnud väga konkreetne, muutusterikas ja reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on varasemate kogudega võrreldes üldjoontes lüürilisem, malbem. Intellektuaalsed ja Krossile omased värsikonstruktsioonid on taandunud ja toimekat edasipürgimist asendab üha enam mõtlikkus, meenutus ja intiimne sisevaade. Isegi kogu pealkiri annab vihje tundelisest intiimsusest. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused ka luule struktuuris: kordus on poolik ja varieeruv. Üllatavad liitsõnad, tuletised, täiendusvariandid ja muud sõnadega mängimised. Just mäng sõnadega näitab lugejale Krossi osavat sõnakasutust, mis täie jõu ja võimu võtab.(Kalda, 1991) 2
Instrumentaalne mina annab infot selle kohta kuidas maailm meie suhtes reageerib, ootuste mina selle kohta, kuidas meie ise maailma suhtes reageerime ja seiremina annab infot sellest, kuidas meil teatud ihade ja nõudmiste rahuldamise osas läheb. Iga mina aitab meil antud tingimustes kõige kohasema tegutsemisviisi valida ning soodustab ellujäämist. Mina kaks aspekti William James eristas "mina" (I) ja "ise" (me). Deci & Ryan (1991) iseloomustasid neid kaht aspekti vastavalt kui toimekat alget ja ühiskondlike väärtuste hoidlat. Mina hoidlafunktsioon hõlmab väärtusi (nt perekonda, õiglust) ja jagatud ning regulatiivseid protsesse, nagu püsivust, reeglite järgimist ja agressiivsusest hoidumist. Me internaliseerime nii väärtusi kui regulatiivseid protsesse, sest vajame seotust teistega. Seotuse ehk aktsepteerituse tunde saavutamiseks võtame omaks meile oluliste inimeste uskumused. Toimekas mina on hoidlast erinevalt autonoomne ja kontrolliv
annaabi.ee 
