viljad kõlbavad süüa ja on tervislikud.( Võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. puit on raske, elastne ja tugev ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate ja lindude jaoks. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0001/pihlakas.html http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/06_Poim.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pihlakas
põhjapoolkera. Me võime teda kohata ühtviisi edukalt Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Siberis, Marokos, Iraagis ja Afganistanis. Vaid mägedes, enam kui 2 km kõrgusel ta enam ei ela. Tema peamised elupaigad on luhad ja luhasood, tee- ja metsaservad, vahel ilmub ka taluaedadesse. Arvatavasti oli pääsusaba kunagi tavaline kogu Euroopas. Tänaseks on temast saanud küllaltki haruldane putukas. Soid, kus kasvab röövikutele vajalik toidutaim -- soo-piimputk -- peeti veel lähiajal industriaalmaailmas kasutuks kuivendamist vajavaks tühermaaks. Elupaikade kadumise tõttu on pääsusaba paljudes Euroopa maades kantud Punasesse Raamatusse. Näiteks Iirimaalt on ta täiesti kadunud ja Inglismaalt võib teda leida vaid ühes väikeses, umbes Saaremaa suuruses piirkonnas. Häda ajab härja kaevu ja pääsusaba teisi taimi sööma. Elupaikade kadumise tõttu leiame pääsusaba röövikuid vahel ka teistelt sarikalistelt, näiteks
57. soontaimed taimede hõimkond; taimed, mis omavad juhtkimpe(sooni) 58. spoor eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks 59. suguline paljunemine tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena 60. sõnajalgtaimed taimede hõimkond, soontaimed 61. taksis organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon vee aurumine taimedest 65. tropism taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor taimekudede siserõhk 69. vegetatiivne paljunemine uus organism pärineb ainult ühest vanemast(pooldumine), nt juurtega(võilill) 70. õisik taimevartel olevate õite kogum 71
Samuti on seda sobiv kasvatada jahimajandeis ulukisöödaks. Maapirn toidulaual Maapirni mugulad ei sisalda tärklist, vaid inuliini. Teistest põhitoitainetest on maapirnis ohtralt vett. Just veerikkusest ja õhukesest kooreosast ongi põhjustatud mugulate kiire närtsimine kuivas. Valke on topinamburis paari protsendi ringis, rasvasisaldus on veelgi väiksem. Vaatamata süsivesikute rohkusele annab sajagrammine ports 7080 kilokalorit. Mainima peab sedagi, et maapirn on mineraalaineterikas toidutaim, milles leidub ohtralt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid. Samuti leidub söödavas osas karotenoide, B-rühma vitamiine ja askorbiinhapet ehk vitamiini C. Varakevadise värske toidulisana pakub maapirn sööjale tervislikku vaheldust, sisaldades ka paljusid tervisele soodsalt mõjuvaid koostisosi. Maapirnist saab maitsvaid toite keetes või aurutades, ahjus küpsetades ja grillides. Väga maitsvad on need ka niisama värskena lastele krõbistamiseks, riivituna või õhukeste viiludena
kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel. Kasvukohana eelistab niisket ja viljakat haritavat maad aga kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. On hea toidutaim koduloomadele. Õied meenutavad väikest valgest tähekest, mõnikord võivad kroonlehed puududa. Kõrvenõges (Urtica dioica) on mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 13...150 cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Kõrvenõgesele on antud selliseid rahvapäraseid nimesid nagu 4 nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja jt. Kirjeldus
kõhuhädad, naistehaiguseid, kroonlehetee aitab unetuse korral ja soodustab uriinieritust. Vesihein (virn, limarohi, rägahein, siavirn, nädselm) Vesihein kasvab tavaliselt köögivilja põldudel. Harvem kohtab teda metsa- ja teeservades või mererannas ja veekogude kallastel. Igal juhul massiliselt kasvab ta niiskemal viljaka mullaga haritud maal. Vesiheina varred kasvavad hulganisti koos, sest siis suudavad varred püsti seista. Varred on kergesti murduvad ja pehmed. Vesihein on hea toidutaim kõigile koduloomadele. Taime juures on hea see, et teda saab süüa kohe pärast lume minekut ja seda kuni uue lume tulekuni. Nii kaua ei ela siiski üks taim, ehkki vesiheina loetakse kuni kahe aastaseks. Taimed talvituvad, jäävad lume alla ja kui kevadel soojaks läheb, siis hakkavad uuesti kasvama. Nii et tegelikult on võimalik vesiheinasalatit ka talvel süüa. Seda umbrohtu peetakse ka meetaimeks. Tavaliselt tema õisi ei märgata, sest need on
Sellisel võidurelvastumisel võivad olla mitmesugused tagajärjed. Kui üks pool areneb teisest tunduvalt üle, sureb esimene pool välja (kui saaklooma on võimatu tabada sureb kiskja välja, kui kiskja suudab liiga edukalt saakloomi püüda, sureb saakloom välja). Võidurelvastumine võib luua kummagi poole vahel valitseva tasakaalu (nagu see tavaliselt looduses on) või olla tsükliline. Viimasel juhul üks võidujooksu osapooltest taandub (näiteks muutub toidutaim nii mürgiseks, et teda enam süüa ei saa), selle tõttu muutuvad koevolutsiooni käigus tekkinud tunnused mõttetüks (mürgi tootmine) ja tunnus kaob (mürgi valmistamine on energeetiliselt kulukas ja looduslik valik soosib neid isendeid, kes panustavad oma energia mujale, näiteks seemnete tootmiseks). Pärast tunnuse kadumist algab võidujooks uuesti algusest. 116.Hoiatusvärvus? Halva maitsega või mürgised loomad on sageli eredalt värvunud teatamaks kiskjatele, et nad süüa ei kõlba
6 Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks. Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge. Talvel, kui lumi maha sajab, on pihlakamarjad paljude lindude jaoks tähtis toiduallikas. 7 3. Paju (Salix) Rahvakeeles pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja
Nõges sobib kokku ka paljude teiste taimedega - võilille juure, raudrohuga - verevaesuse puhul. Verdpuhastav ja organismi tugevdav tee on nõgese-, kase- ja põdrakanepi lehtedest. Ägeda gastriidi puhul võiks juua teed võilille-, nõgese-, kummeli- ja naistepunalehtedest (õitest). Hemoroidide korral sobib tee nõgesest, punest ja paakspuu koorest. Suhkruhaiguse korral võib lisaks nõgesele lisada teesegusse ka võilillejuuri ja teelehti. Vitamiinirikas toidutaim Nõges on varakevadel suurepäraseks toidutaimeks, asendamaks rohelisi aedvilju. Peamiselt kasutamiseks salatites. Nõgeselehed pestakse ja valatakse sõelal üle keeva veega. Pärast nõrgumist koheselt tükeldatakse ja kohe peale vastavate lisandite ning maitseainetega segamist süüakse. Maitsestamiseks ei pruugi kasutada soola, üksnes sidrunhapet, majoneesi, hapukoort jm. Võiks lisada sibulat, peterselli, muna, kreekapähkleid või riivitud porgandit, mustjuurt, sllerit jt.
Lehed 3-5 cm pikad, 7-15 mm laiad. Õisik on varre tipus, õied väikesed 4-6 mm läbimõõdus, valged, neljahõlmalise krooniga. Õitseb mais ja juunis. Viljaks on kaksikpähklike, mis laguneb kaheks poolkerajaks osaviljaks. Kasutamine: kogu taim on kumariini lõhnaga, eriti närtsinult. Kumariini sisalduse tõttu on kasutatud teatavate alkohoolsete jookide nn. maijoogi maitsestamiseks ja tubakatoodete aromatiseerimiseks. Ka toidutaim salati ja juurvilja lisandiks. Hea meetaim. Sobib kattetaimeks varjulistesse kohtadesse. SALU-SIUMARI Actaea spicata. Nimest: Actaea taime nimi Pliniusel, spicata päine. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: varjukad leht- ja segametsad, puisniidud, võsastikud. Salu-siumari on mitmeaastane rohttaim, tugeva viltuse risoomiga. Vars 60 cm kõrge, lehed suured, pikarootsulised, üldkujult kolmnurksed. Õied on väikesed, kollakasvalged,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
