rebaseˇˇ küttimiseni, siis pandi üles rajakaamerad ja selgus et neid on veel vähemalt 2 (esimene eestis kätte saadud šaakal) ÖKOLOOGILINE MÕJU Ainult toitumisobjekte vaadeldes oleks tema kisklus järjekordne surve maaspesitsevatele lindudele, jänestele ja metskitsedele Kõigil kiskjatel on instinkt murda endast nõrgemaid gildi liikmeid vähendamaks võimalikku toidukonkurentsi. mitmes Ameerika uuringus leitud, et hundi arvukuse suurenedes väheneb koiottide arv ning koiottide arvukuse suurenedes väheneb rebaste arv. Nende suundumuste põhjus ei ole toidupuudus, vaid otsene kisklus ja häirimine. siis võib eeldada, et šaakali asustustiheduse suurenedes väheneb rebase ja kähriku asustustihedus. Kui see nii ongi, võib šaakalist olla maaspesitsevatele lindudele ja jänestele isegi kasu. KAS OMA??
Ühendriikides. Mujal maailmas, kus kehtib kalastiku järelevalve kord, on keelatud ümarmudilat kasutada elussöödana, lasta elusat ümarmudilat vette tagasi. Paati tuleb puhastada ühest veekogust teise minnes, samuti tuleb teatada ümarmudila leiust. Mississipi jõkke on ümarmudila tõrjeks isegi paigutatud elektriga pingestatud raudteerööpad, mis elektrivälja abil kalu peletavad. Vee ökosüsteemi seisukohalt on ümarmudilast arvatud toidukonkurentsi ohtu emakalale, lestale ja teistele põhjast toituvatele kaladele. Teisest küljest arvatakse ümarmudilat tema väheliikuva eluviisi tõttu olevat hea saak kormoranidele. Ümarmudilat ennast ja tema noorjärkusid peetakse heaks haugi ja ahvenasöögiks. (1) Teda välja püüda või Läänemerest ära kaotada ei ole võimalik.(3) Foto 4 ümarmudil autor: naturgucker.deKasutatud materjalid 1) http://www.saartehaal.ee/2012/07/21/voorliik-pannile/ 2) http://www.saartehaal
[10] Maailmas reguleerib ohustatud liikidega kaubitsemist rahvusvaheline lepe – CITES (Convention on International Trade in Endangered Species). Selles leppes ära määratud umbes 34 000 liigiga kaubitsemise reeglid. Võõrliikide kahjulikus Milles seisneb invasiivsete võõrliikide kahjulikkus keskkonnale? • toidukonkurents – sisenedes väljakujunenud toiduahelasse, osutavad kohalikele liikidele toidukonkurentsi; • elupaigakonkurents – eluruum muutub kitsamaks, kohalikke liike tõrjutakse tavapärastest elupaikadest välja; • osutumine kohalikele liikidele, s.h. inimesele toksiliseks – tavapärased liigd pole kohastunud uute toksiinidega; • on patogeenide ja parasiitide kandjateks – elukeskkonda lisandub tundmatuid parasiite, millega kohalikud liigid ei oska toime tulla;
Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, mis lõpeb saaklooma surmamise ja ärasöömisega. Mutualism- suhtetüüp, millest saavad kasu mõlemad osapooled. 15) Miks me ei leia loodusliku päritoluga salumetsas mändi, kultuurmetsas aga küll? Miks on röövlindude emalinnud reeglina suuremad isaslindudest? Sest mänd on pioneerliik ja valguslembene. Looduslikus salumetsas jäävad väikesed männitaimed varju ja surevad. Emaslinnud on suuremad, et ei tekiks isastega toidukonkurentsi saagi suuruse osas, kuna elu(jahi)paigad on lindudel samad. 16) Miks õnnestub lepatriinut kergesti kätte võtta aga mitte kärbest? Tooge näiteid mimikrist. Kuna lepatriinu on paljudele röövloomadele mittesöödav ja tema hemolümf sisaldab mürki. pole tal vajadus olla kartlik ja kiiresti reageeriv röövloomade ees. Tema mürgisusest annab märku punase ja musta kombinatsioon. Kärbes seevastu on kohastunud teisti jääma ellu,
tagajärg (3) liik ei pruugi olla parim võrdlusühik (4) käitumuslike erinevuste püsimine kultuuriülekande teel (5) raske tõestada, kas mingite liikide sarnane käitumine on nende ühise päritolu või konvergentsi tulemus 9. Tunnuste vaheliste seoste juhuslikkuse võimalus, mitmeliigiliste võrdluste rakendamine seose põhjuslikkuse tõendamiseks. Primaatide isased suuremad kui emased. Selle seletamiseks on pakutud erinevaid hüpoteese: (a) toidukonkurentsi vältimine. Selle kohaselt saavad väiksemad emased toituda teistest ressurssidest kui isased (näit. okste tipus olevad lehed, mida rasked isased ei saa kätte) (b) paarumiskonkurents. Isased peavad emaste pärast omavahel võitlema. Suuremad ja tugevamad tulevad võitjaks, mistõttu nende geenid jõuavad sagedamini järgmisesse põlvkonda 10. Põhjuse ja tagajärje dilemma, näiteid hüpoteeside korrektsest tõestamisest võrdleva meetodi abil.
Sellel mitu võimalikku seletust: 1)suurem kari tingib suuremat ala, et leida piisavalt toitu 2)suurem ala tingib suuremat karja, mis jõuaks seda kaitsta 3)nii karja kui ala suurus võivad sõltuda üheaegselt mingist kolmandast tegurist ega ole omavahel seotud. N: kui toitutakse puuviljadest, mis troopikas küpsevad kord ühes, kord teises kohas alati suurel hulgal korraga, siis 1)vajavad ahvid suurt ala, kus kusagil alati toitu leidub 2)kari võib olla suur, sest toidukonkurentsi ei teki. Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel viisil. Kimalasi ja nende toidutaimi on palju erinevaid liike. Toidutaime tasuvus kimalase jaoks sõltub (a)taime arvukusest (b)õite nektarisisaldusest (c)taime külastavate kimalaste arvust. Erinevad kimalased toituvad erineva nektarisisaldusega õitest ja vahetavad aja jooksul oma eelistusi. Küsimus: kas erinev toitumiskäitumine on põhjendatud või on ühed kimalased efektiivsemad toitujad kui teised
suuremad ja tugevamad isased. Kuna loodusliku valiku surve isaste kehamõõtmetele on suurem kui emastele, siis ongi isaste keha evolutsioneerunud suuremaks kui emaste oma. Sada aastat hiljem vaidlustas R.K. Selander (1972) aga selle väite ja pakkus välja omapoolse, alternatiivse hüpoteesi. Ta nimelt väitis, et erinev kehasuurus võimaldab eri sugupooltel paremini toituda erinevatest toiduobjektidest ja nii vältida paarilistevahelist toidukonkurentsi. Kummal on õigus? Kahest ülaltoodud alternatiivsest hüpoteesist tulenevad täiesti erinevad prognoosid: Kui õigus on Darwinil, siis peaks kehasuurus erinema kõige rohkem nende liikide eri sugupooltel, kellel esineb polügaamia (üks isane, tavaliselt suurem ja tugevam, paarub mitme emasega). Kui õigus on aga Selanderil, siis on loogilisem eeldada vastupidist: sugudevaheline erinevus peaks olema suurim just monogaamsetel paaridel, kel üks isane ja emane elavad koos ühel ja
territooriumi, et kindlustada toit oma järglastele. Teatab oma piiridest lauluga ja sissetungijad aetakse ära. Sama eesmärki teenib ka huntide territooriumi märgistamine. Talvevaru koguvad linnud kaitsevad oma territooriumi ka talvel. Populatsioontiheduse kasvades konkurentsisurve suureneb. Konkurents väheneb kas ühe osalise hävimisel või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse juure ja võsukonkurentsi, loomadel peamiselt toidukonkurentsi. Näiteks tugevas toidukonkurentsis on kalade noorjärgud, ka ruumikonkurents on kudemisterritooriumi, pesitsusterritooriumi ja talvituskohtade pärast. Konkurentsi korral kehtib GAUSE reegel (ka GRINELLI reegel, ka eksklusioonireegel) mis sedastab seaduspärasuse, mille kohaselt kaks konkureerivat liiki, millel on üks ja sama niss (samad ökoloogilised nõudlused) ei saa püsivalt koos eksisteerida» üks tõrjub paratamatult teise välja.
annaabi.ee 
