ajavahemikus 15.-21.04-2013. Programmi oli väga mugav kasutada, koguste määramisel oli abiks pildimaterjal, lisaks kasutasin kaalu. Igapäevaselt tarbisin võimalikult mitmekesist toitu. Vaatamata sellele sain päeva menüü vaatest huvitava tagasiside, mis ei kinnitanud minu enda arvamust tarbitud toidu koguste ja saadud ainete kohta. Pikki aastaid ,,üritatud" dieetidest on jäänud erinevaid söömisharjumusi, mis kõik koos andsid programmi abil hea ülevaate minu söömisharjumuste ja toidueelistuste kohta. Märkisin tabelisse ülekulu punasega, normaalse kulu rohelisega ja alakulu kollasega. Kasutan toitumispäeviku programmi edaspidi oma toidusedeli korrastamiseks. Päev Energia kcal süsivesikud rasvad valgud esmaspäev 100% 52.3% 34.2% 13.4% teisipäev 100% 40.7% 32% 27.3% kolmapäev
Horoskoop on taevakehade (eeskätt planeetide) seisu kujutav skeem teatud ajapunktil Täpse sünnikaardi koostamiseks on tarvis teada täpset sünniaega ja -koha geograafilisi koordinaate Horoskoobi võib koostada mistahes hetkele, elus või eluta olendile, kollektiivile ja aastajale jne KUU MÕJU Näitab inimeste vahetute emotsionaalsete reageeringute laadi elusituatsioonidest. Kuu asend märkides on ka toitumisharjumuste ja toidueelistuste näitaja. VEENUS Näitab informatsiooni selle kohta, kuidas inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus. MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab. Osutab ka sellele, millisel alal inimene edasi püüdleb, millised on tema ambitsioonid. JUPITER
põhivajaduste rahuldamise aina raskemaks. Kui praegu kohe midagi ette ei võeta, hakkavad miljardid inimesed maailmas virelema janu, nälja, viletsate elutingimuste ja konfliktide käes, mille põhjustavad põuad, toidunappus, räpased linnad, sisseränne ja ammendumas loodusvarad, olgugi et tootlikkuse suurendamisega püütakse nõudlust rahuldada. Nõudluse kasvuprognoos on hirmutav. Toiduvajaduse suurenemine ja toidueelistuste muutumine tähendab, et põllumajandustoodang kahekordistub 40 aastaga, veetarbimise tõttu on 2030. aastaks vaja 30% rohkem vett ja sajandi keskpaigaks on veel 3 miljardile inimesele vaja ulualust linnapiirkondades. Prognooside kohaselt peab kliimamuutuste tagajärjel, mille tõttu süvenevad loodusõnnetused ja põuad, tõuseb mereveetase ja kasvab ressursipuudusest tulenev konfliktioht, järgmise 40 aasta jooksul elukohta vahetama kuni miljard inimest
ASPEKTID Harmoonilised annavad inimesele võimalusi arenguks ja edasiminekuks, kuid ühteaegu muudavad ta ka antud valdkonnas passiivseks ja mugavaks Disharmoonilised tekitavad pinge vastavates eluvaldkondades ja inimene on sunnitud tegutsema, et pingest vabaneda KUU MÕJU Näitab inimeste vahetute emotsionaalsete reageeringute laadi elusituatsioonidest. Kuu asend märkides on ka toitumisharjumuste ja toidueelistuste näitaja. MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. VEENUS Näitab informatsiooni selle kohta, kuidas inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab. Osutab ka sellele, millisel alal inimene edasi püüdleb, millised on tema ambitsioonid. JUPITER
Kuid kui mõni objekt meile ei meeldi, siis eksponeerimisefekt ei kehti ning suhtumine muutub objekti kohates aina negatiivsemaks. Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi vastavale objektile kanduvad algselt millelegi muule suunatud tunded. Nt kui võõras linnas läheb auto katki ning selle kordasaamisega on palju sekeldusi, siis ei meeldi inimesele ka see linn. Kõige selgemalt ilmneb tunnete olulisus nt. toidueelistuste puhul (kui toit on tervislik aga halva maitsega, ei taha me teda ikkagi süüa. KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Inimese hoiakud võivad kujuneda ka tema käitumise kaudu. Enesetajuteoorias väidetakse, et kui inimene ei taju täiesti selgelt, mida ta parasjagu tunneb, siis jälgib ta oma välist käitumist ja seda tinginud olukorda ning teeb oma hoiaku kohta järelduse sel alusel. Ehk , mitte ainult
vorstide pakkumisega. Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada kuna söök ei ole karistus- ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, vaid pigem tuleks sööma meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust. 4 Kuna väikelapsed matkivad kõiges täiskasvanuid, on teie endi, teiste pereliikmete, õpetajate ja sõprade eeskuju laste toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujunemisel määrava tähtsusega. Laste toit olgu valmistatud võimalikult naturaalsetest toiduainetest ja vaheldusrikas, sest toitumisharjumused saavad alguse lapsepõlvest, ning neid on hiljem raske muuta. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel) 13-aastase lapse kasvamise kiirus aeglustub võrreldes esimese eluaastaga ja väheneb ka söögiisu
kõht on tühi. · Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, vaid pigem tuleks teda sööma meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust. · Lastele meeldib süüa sõrmedega, tikuga, pulgaga (nt. Puuviljavardad, viilutatud porgand, paprika, kurk ning lillkapsatükid dipikastmetega). · Lapsed matkivad kõiges täiskasvanuid. Teiste pereliikmete, õpetajate ja sõprade eeskuju on laste toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujunemisel määrava tähtsusega. 3 1.2. TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED · Lapse toit peab olema tasakaalustatud. · Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Neile tuleb pakkuda toitu päevakavaga kindlaksmääratud ajal, kusjuures söögikordade vaheaeg ei tohiks olla pikem kui 3,54 tundi. Söömiseks tuleb lapsele planeerida aega vähemalt
Süljes leiduv amülaas lõhustas vähehaaval leiva tärklise magusamaitselisteks ühenditeks, mis leevendasid lapse magusaisu. Ent tärklise söömisega võib ka liiale minna. Hoiatav näide on toitumishäire pika üks vormidest amülofaagia. Pika on psüühiline toitumishäire, mille korral inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju. Amülofaagid eelistavad süüa küll tavainimese mõistes üpris söödavat kraami, nimelt tärkliserikkaid aineid, kuid nende toidueelistuste hulka kuuluvad toored kartulid, toortärklis, erisugused tärgeldusained, jahu, tainas ja kliister. Eriti levinud on amülofaagia Ameerika lõunaosariikide mustanahaliste naiste seas. Toortärklise õgimist põhjendatakse jaburate etnokultuuriliste uskumuste ja lootustega: "siis sünnib heledama nahaga laps", "siis on sünnitus tänu tärklise libedusele kergem " või "siis on lapse nahk puhas ja krudisev". Ehkki toortärklis pole ka suurtes kogustes mürgine, põhjustab see siiski teatud
Parim on värskelt valmistatud toit, sest toidu korduv soojendamine vähendab selles sisalduvaid vitamiine ja mineraalaineid. 24 Toitumiskava ja menüü koostamine Meie toitumisharjumused on enamasti alguse saanud lapsepõlvest, perekonna traditsioonidest. Edaspidi on neid mõjutanud mitmed tegurid: sõbrad, reklaam, kultuur, meedia, usk, ideaalid. Täiskasvanutena anname oma lastele eeskuju toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujundamisel. Hilisemas elus on neid harjumusi väga raske muuta. Kui peres on diabeetik, on tasakaalustatud toitumisharjumuste juurde jõuda palju lihtsam, kui teeme seda kogu perega ühiselt. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond - puhas ja õhutatud ruum,
Cox: erinevate perspektiivi määramise ülesannete erinev raskusaste, nt kas objekti esi- ja tagakülg on selgesti tuvastatavad Vaimuteooria o Arusaam teise inimese kavatsusest: 6kuused imikud mõistavad teise inimese käitumist lähtuvalt tegevuse eesmärgist, mitte tegevusest iseeneses (Woodward, 1998) o Arusaam teise inimese eelistustest: 18kuused lapsed teevad näoväljenduste põhjal järeldusi teise inimese toidueelistuste kohta ning pakuvad teisele toitu vastavalt teise mitte enda eelistusele o 3aastane mõistab, et inimese tegevus ei sõltu ainult nähtavast ja soovidest, vaid ka sellest, mida inimene usub (Wellman & Bartsch, 1998) o Nelja ja poole aastased lapsed saavad aru, et kõik ei jaga samu uskumusi ning et uskumused võivad olla väärad (Wellman jt, 2000; 2001)
annaabi.ee 
