Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toidetav" - 10 õppematerjali

Alternatiivsed Kütused - essee
4
doc

Alternatiivsed Kütused - essee

väljatöötamiselt pisemale, kokkuhoidlikumale ja puhtamale. Heidame pilgu mõningatele tehnoloogiatele, mis praegu ja tulevikus võivad hoida transpordivahendid liikumises. Hübriidajam Viimasel ajal keskkonnasõbraliku autotootmise vallas moesõnaks muutunud hübriidajam kujutab endast hariliku sisepõlemismootori kombinatsiooni taaslaetava energiasalvestussüsteemiga. Tavaliselt panevad auto liikuma tavamootor ja aku toidetav elektrimootor, kuid on olemas terve seeria erinevaid kombinatsioone, milles üks komponent võib olla suurema tähtsusega ja vastupidi. Hübriidauto on omalaadne tavaauto ja elektriauto vaheline kompromiss, mis võimaldab ära kasutada mitmeid elektriauto positiivseid omadusi, vajamata spetsiaalset laadimispunkti. Praegustes hübriidautodes on tihti rakendatud taastootvat pidurdamist, mille käigus pidurdusmehhanism muudab kineetilise energia elektrienergiaks ja salvestab selle auto akule.

Keemia → Keemia
83 allalaadimist
Lihtajamid
62
pdf

Lihtajamid

vastavalt pinge ja koormustakistuse väärtusele. Vooluvaheldi toiteallikaks on konstantse vooluga alalisvooluallikas, mille tunnuseks on jadamisi lülitatud suur induktiivsus (hoiab voolu konstantsena). Vool juhitakse pooljuhtlülitite kaudu vaheldi väljundisse. Vooluvaheldi väljundpinge on määratud väljundvoolu poolt põhjustatud pingelanguga koormusel. Vaheldit toidetakse alalisvooluallikast, milleks võib olla nii akumulaator kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetav alaldi. Joonisel 4.36 on näidatud kolmefaasiline sildlülituses vaheldi, mida toidetakse vahelduvvooluvõrku lülitatud kolmefaasilisest sildalaldist. Alaldit ja vaheldit ühendab alalisvoolu vahelüli, millesse kuuluvad drossel Ld, kondensaator Cd, energiat summutav ehk pidurdustakisti Rp ning pooljuhtlüliti PL7. Sõltuvalt vahelüli drosseli induktiivsusest ja kondensaatori mahtuvusest võib vaheldi toiteallikas olla nii pinge- kui ka vooluallikas

Masinaehitus → Automaatika
37 allalaadimist
Alalisvoolugeneraatori uurimine
15
pdf

Alalisvoolugeneraatori uurimine

LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: ­ magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; ­ magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused

Füüsika → Elektriõpetus
40 allalaadimist
Rakenduselektroonika konspekt
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

pidevvoolu reziim, kus üks türistor sulgub siis kui teine avaneb. Voolude ümberjagunemist eritüristoride vahel nim. komutatsiooni protsessiks või lihtsalt komutatasiooniks. 7. Reguleeritava alaldi töötamine vastu elektomotoorjõu Alaldi töö vastu elektromotoorjõudu tekib siis kui tarbijaks on kas laetav aku või alaldis toidetav alaldusmootor. Sarnane olukord töötamisele vastu emjle tekib ka töötamisel mahtuvuslikusele koormusele, sest laetud kondensaatorit võib samuti vaadelda emj. Oluliseks erinevuseks töötamiseks vastu emjle on see, et võimalik reguleerimisnurk

Tehnika → Elektrotehnika
156 allalaadimist
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

Alaldi Vahelduv / alalisvoolumuundurid, mis muudavad vahelduva Rectifier sisendpinge alalispingeks. Võivad olla juhitavad ja mittejuhitavad. Juhitavate alaldite puhul on võimalik muuta alalispinge – ja voolu väärtust. Alalisvool Selline elektrivool, mille suund ja väärtus pikema aja jooksul ei Direct current muutu. Alalisvoolumootor Alalisvooluga toidetav mootor, milles ankrumähiste voolusuuna DC motor muutmiseks ja rootori pöördvälja tekitamiseks on sisse ehitatud harikontakt- või pooljuhtkommutaator. Ergutusväli tekitatakse püsimagnetitega või eraldi ergutusmähisega. Sõltuvalt ergutusmähise lülitusviisist eristatakse rööpergutusega, jadaergutusega ja segaergutusega (e kompaund-) mootoreid.

Energeetika → Energia ja keskkond
73 allalaadimist
Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

Kui väljundi uuķgļģųypin$e ntrĮlpotentsiaaļiks võtta 1lingevaherr,iku kesĮcrrrįne ehk +270 V, siis krįurreb väŲurrdpinge amplituuciiks siitiusmodulatsioorri korraĮ ainult 210 v või nruunduri pirrgelangude tõttu on see isegi veidi vähem' Väljurrdpinge efektiiwäärtuseks on sel juhul 210 li2:192 V ning keskväärtuseks i7l V. Võrdļuseks olgr.r öeldud, et võrgu faasipinge amplituudväärtus orr 3ļ1V. Jär'eļikLrlt pole rriisuguscst sagedusmuundurist toidetav nlootor rrimisagedusel enanr täielikult koor- Inatav, sest toitepinge vähenernise tõttu arendab tnootor ka väiksernat nromenti' Asünkrootlmootori sagedusreguļeerimisel seadr"rspärasuse U/f : const L

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika
35 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

Need ei salvesta elektrienergiat vahelülides. Tänu vahetule muundamisele on tsüklokonverterite kasutegur väga kõrge. Peamiselt kasutatavate vahetute sagedusmuundurite - tsüklokonverterite põhilisteks puudusteks on madal väljundpinge sagedus, mis ei saa olla kõrgem kui 0,4 toitepinge sagedust, ning madal võimsustegur. Energiasalvestite puudumise tõttu sisendi ja väljundi vahel on maatriks-sagedusmuunduritel kõrgeim kasutegur. Maatriksmuundurist toidetav elektriajam on parem võrreldes teistest vahelditest toidetavaga, kuna siin puuduvad lühikese tööeaga massiivsed induktiivsused (drosselid, reaktorid), võimalikud on mõlemasuunaline energiavoog, siinuselised sisend-ja väljundvoolud ning reguleeritav võimsustegur. Lisaks sellele soovitatakse maatriksmuundurit kasutada kõrgetemperatuurilistes ja kriitilise võimsuse/kaalu suhtega rakendustes pooljuhtlülitite suure integratsiooniastme ja kõrge töökindluse tõttu

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

2002/78/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 ­ jõust. 01.05.2004] Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele Nõuded: 1) O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele; 2) O2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetavad) pidurid või poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud; 3) O3 ja O4 kategooria haagistel on lubatud ainult pideva või poolpideva toimega pidurid. Inertspidurid on keelatud. 1. aprillil 2001. a või hiljem valmistatud O 3 ja O4 kategooria haagistel peavad olema ABS pidurid; 4) pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele; 5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt;

Mehaanika → Masinamehaanika
38 allalaadimist
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

 Nad keelduvad ebameeldiva maitsega toidust ja näivad eelistavat magusat hapule ja kibedale. Mida magusam on vedelik, seda tugevamini laps imeb ning seda rohkem joob. (Haith,1986). Vastsündinu   on   tundlik   lõhnadele   ning   näoilmega   näitavad   nad,   et rohkem   on   neile   meele   järgi   vanilli­   ja   maasikalõhn,   kui   roiskunud muna­ ja kalalehk. Imik suudab ka tajuda, kust lõhn tuleb. 6­päevane rinnaga toidetav laps eelistab kindlalt oma ema, mitte aga võõrast   naisterahvast,   2­päevane   aga   vajab   veel   aega,   et   oma   ema lõhn ära tunda. Vastsündinud pööravad pea hääle poole ja isegi enneaegselt sündinud lapsed reageerivad helile. Teadlased on avastanud, et juba 3 päeva pärast sündi suudab imik teha vahet tuttaval ja võõral häälel, kõnel. Imik lakkab reageerimast

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
224 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

nereid, mis on kavandatud spetsiaalselt farmaatsiatoodete ja biotehnoloogiliste materjalide veoks. Unicooler tüüpi konteineri töö rajaneb soojusvaheti põhimõttel. Et tagada püsiv temperatuur trans- pordiprotsessi kestel, on Unicooleril kuus ventilaatorit, kuiv jää ja akust toidetav küttesüsteem. Küsimused 1. Millistel põhjustel kasutatakse lennukaubavedudel laadimisühikuid? 2. Mis määrab laadimisühikute suuruse ja kuju? 3. Millised probleemid on seotud laadimisühikute kasutamisega lennukompaniide ja

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun