Tihti pole aga rahvas Riigikogu tegevusega rahul, sest lubadusi ei suudeta täita. Oma tahtmiste saavutamiseks hakkavad inimesed allkirju koguma ja esitavad petitsioone. Hiljuti kogus Liikumine Avalikult Haridusest allkirju ning esitas petitsiooni Riigikogu juhatusele, sest nad ei ole nõus, et erakoolide tegevuskulude katmine muutub kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Mõni aasta tagasi kogus kodanikualgatus "Eestimaalased väärivad inimväärset palka" 1200 toetusallkirja, et toetada miinimumpalga tõstmist 500 eurole. Kodanikualgatus on endaga kaasa toonud inimeste aina suurema soovi kaasa lüüa igapäevaelus ja neid puudutavates küsimustes. Ameerika kultuuriantropoloog Margaret Mead on öelnud, et ära kunagi kahtle, et väike grupp hoolivaid ja murelikke kodanikke saavad muuta maailma, tegelikult on nad ainukesed, kes kunagi on suutnud seda teha. Eestlased on hakanud mõistma selle lause tähtsust
ja Arnold Rüütli, kes oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees; 21. juulil Jaks Lankotsi ja Uno Ruusi; 24. juulil Lagle Pareki, kes oli ÜE "Fööniks" juhatuse liige; 27. juulil Miina Hindi ja 3. augustil 1992. Rein Taagepera, kes oli California ülikooli professor, ülesseadmine Vabariigi Presidendi kandidaadiks. 6. augustil teatas loobumisest Miina Hint, 11. augustil Jaks Lankots. Tähtajaks nõutavat 10 000 toetusallkirja ei suutnud koguda Uno Ruus. Esimese valimise võitis Arnold Rüütel, teised aga Lennart Meri ning Lennart Meri saigi Eesti Presidendiks. Esimene hääletusvoor leidis Riigikogus aset 26. augustil 1996. Taaskord omavahel Lennart- Georg Meri ning Arnold Rüütel. Lennart Meri võitis mõlemad parlamendi valimised ning 20. septembril 1996. aastal sai Lennart Meri teiskordselt Eesti presidendiks. Kokkuvõte
Riigikogu komisjon või fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Fraktsioon võib kalendriaasta jooksul algatada ühe olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. 7. Kollektiivse pöördumise kohta otsuse langetamine. Kollektiivse pöördumisega saab parlamendile teha ettepaneku, kuidas muuta kehtivat regulatsiooni või ühiskonnaelu paremini korraldada. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja. Pöördumise võib esitada nii elektroonselt kui paberil. Komisjon arutab pöördumist kolme kuu jooksul ning teeb otsuse pöördumise kohta kuue kuu jooksul. Komisjonile on pöördumise menetlemine ning selle suhtes seisukoha kujundamine kohustuslik. Komisjon võib otsustada: ● Algatada eelnõu ● Algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ● Korraldada avaliku istungi
See tähendas massilise eesti rahvusliku vastupanuliikumise algust. Nelja päevaga esitati 80 valimisringkonna hulgast 69s kokku 87 vastaskandidaati (taktikaliselt peeti otstarbekaks okupatsioonivalitsuse ministrite vastu mitte kandideerida). Nendest 10 kandidaati loobus teiste rahvuslaste dubleerimise vältimiseks, 7 sunniti loobuma ähvarduste ja vägivallaga, ülejäänud 70 läksid lõpuni ja kogusid oma abiliste kaudu rahvalt kolme päevaga üle 6000 toetusallkirja. Vabadel valimistel oleksid nad võitnud. Kandideerimine "partei ja valitsuse" vastu tuli zdanovile kui totalitaarriigi poliitikule ilmselt suure ootamatusena, mistõttu ei osanud ta ette võtta midagi muud kui laskis 69 kandidatuuri meelevaldselt tühistada. 6000 eestlase vastuhakk ajas nurja plaani lavastada Eesti "vabatahtlik" ühinemine NLiiduga: kui ikka 77 kandidaadist lubatakse kandideerida ühelainsal, siis ei saa juttugi olla vabadest valimistest
Riigikogu voor: I voor – Kreitzberg – 40 häält, Tarand – 38 häält II voor – Tulviste – 35 häält, Kreitzberg – 36 häält III voor - Tulviste – 33 häält, Kreitzberg – 33 häält Valimiskogu voor: a) ametlikud kandidaadid – Kreitzberg ja Tulviste 31 b) üles seatud kandidaadid – Savi – 56 toetusallkirja Rüütel – 78 toetusallkirja Esimeses hääletusvoorus ei saanud keegi nõutavat 50% häältest: Kreitzberg 72 häält Rüütel 114 häält Savi 90 häält Tulviste 89 häält Seega peeti samal päeval ka II voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel ja tulemusega 186 vs 155 osutus valituks Arnold Rüütel 2006.aasta neljandad presidendivalimised Riigikogu voor: vajalik häälte arv 68. Riigikogus esitati igasse vooru ainult 1 kandidaat. I voor – Ene Ergma 65 häält II voor – Toomas Hendrik Ilves 64 häält
nö PS Rakendusseaduse alusel, sest tegu oli esimese korraga. PRESIDENDI VALIMISED Kandidaadid PS RAKENDUSSEADUS PÕHISEADUS Kandidaadi võis esitada ükskõik Kandidaadid esitatakse riigikogu poolt kes (I valimistel seati üles 7 kandidaati). Kandidaadi pidid esitama vähemalt 3inimest Iga kandidaat pidi edasiseks 1/5 RK liikmetest saavad kandidaadi seada, ehk kandidaadi konkureerimiseks koguma 10 000 esitamiseks peab seda tegema vähemalt 21 inimest toetusallkirja Allkirjad said täis 4 kandidaati: Saab tulla kuni neli kandidaati Rüütel, Meri, Parek, Taagepera Kandidaat saab olla alates 40ndast eluaastast isik, kes on Eesti kodanik Valimine Rahvas (valijaskod) absoluutne Riigikogu häälteenamus II ring, kui I Riigikogu, 51 häält tingimus Valimiskogu põrub
mitte põhiseaduse, vaid selle rakendusseaduse alusel. Viimane aga erines vähemasti presidendivalimiste osas põhiseadusest tunduvalt. Nii oli kandidaatide ülesseadmine tunduvalt vabam ja teise olulise erinevusena võis president valitud saada ka rahva poolt. Kandidaadi ülesseadmise algatamiseks piisas ainult kolme hääleõigusliku kodaniku avaldusest, kuid selleks, et kandidaat ametlikult registreeritaks, pidi koguma 10 000 toetusallkirja. Kui algatuse alla mahtusid seitse kandidaati, siis allkirjade kogumise järgi registreeriti neist neli – Lennart Meri, Lagle Parek, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera. Välja kukkusid Miina Hint, Juks Lankots (loobusid ise) ja Uno Ruus (ei kogunud täis allkirjade hulka). Seadus nägi ette, et president võidakse valida kahes voorus. Valimiste esimene voor toimus rahva osavõtul ja valituks oleks osutunud kandidaat, kes oleks saanud enam kui pool valimistel osalenute häältest
sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks (vrd 1937. a põhiseaduse § 6 lg 1) ning rukkilill ja suitsupääsuke Eesti rahvussümboliteks. Selles aktis on oskuslikult ühendatud riik ja rahvas, riiklikud ja rahvussümbolid. Sellist riigi ja rahva ühendamise taktikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt, andes rahvale tema koha nii riigivõimu aluse ja kandja kui ka kõrgeima riigivõimuorganina. Rahva tähtsust taasiseseisvumisel näitavad ilmekalt ka rohkem kui 900 000 toetusallkirja, millele tuginedes võttis Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Deklaratsiooniga rõhutas Ülemnõukogu Eesti iseotsustamisõigust kuni konstitutsioonilise otsustamisõiguseni välja. Olemuslikult on tegemist põhiseadusliku aktiga, mida võib võrrelda Maanõukogu 15. (28.) novembri 1917
et esimeses valimisvoorus ei saa keegi 50% häältest. Loodeti, et kodanluse hääled killustuvad. Samas ei maksa ka August Rei Kandidatuuri maha kanda. Riigivanemate valimiskampaania algas oma kandidaatide tutvustamisega. 1934. aasta sobis hästi 3 peamise kandidaadi üleskiitmiseks: Laidoner 50. aasta juubel, Pätsi 60. aasta juubel ja Larka 55. aasta juubel. Anti välja raamatud kõigi 3 kandidaadi auks. Larka puhul vabadussõjalased tegid veel ühe lükke - tarvis koguda 10 000 toetusallkirja, langes kokku Larka sünnipäevaga - kutsusid tegema Larkale tegema kingitust ja koguda päevaga 10 000 allkirja ja see ka õnnestus. Larka kohta öeldi, et tema teened Vabadussõja võitmisel ei olnud võrreldavad Pätsi ja Laidoneri teenetega. Larka puhul rõhutati ka seda, et 1925. aastal läks ta erru kehva tervisliku olukorra tõttu - kuidas ta siis riiki peaks juhtima. Kisti välja ka sellised väidetavad skandaalihõngulised teated, et
annaabi.ee 
