silmapilkselt, selleks kulub mõningane aeg). Seega võib antud protsessi lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada: p1V1 = p 2V2 (1) Selle protsessi tulemusena langeb gaasi temperatuur allapoole toatemperatuuri. Seejärel hakkab temperatuur soojusvahetuse tõttu tõusma. Et kraan 6 suleti kohe, siis suureneb ka gaasi rõhk seni, kuni gaasi temperatuur on võrdsustunud toatemperatuuriga ning saavutab väärtuse p3 (manomeetri näit h2). Viimase protsessi tulemusena muutub ka gaasi ruumala vedeliku liikumise tõttu manomeetris. Selle võib jätta aga arvestamata, sest pudeli mõõtmed on palju suuremad manomeetri toru mõõtmetest. Algoleku ja uue lõppoleku parameetrid rahuldavad Boyle´i-Mariotte´i seadust, kuna nii alg- kui lõpptemperatuurid võrduvad toatemperatuuriga. Seega p1V1=p3V2. (2)
1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 1. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. h1 h2 h1-h2 1. 2. 3. 4. 5. _ = ………. ……… Järeldus Arvutuste tulemused: = , usutavusega 0,95
1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 265 65 200 1,325
= h1 - h 2 Töö käik. 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk .seda tuleb teha ettevaatlikult ,nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks 2. sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu ( siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 4. et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga ,oodake enne lugemi h2 võtmist seni , kuni manomeetri näit enam ei muutu . 5. korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. .h1 .h2 .h1-h2 1 2 3 4 5 _ = .......... ± ......... Arvutused ja veaarvutused 5 1 = i =1 = n (1 - ) 2 = (2 - ) 2 = (3 - ) 2 =
1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine Katse h1 h2 h1-h2 nr. 1 2 3 4 5 < > = .......... ± ..........
Töökäik: o Vormi vajadusel sidumise teel o Pööratakse segus: õli, piprad, küüslauk, terav tomatikaste o 160oC ahjus 10 min. o Vähendada küpsetamise käigus kuumust kuni lõpus 120 o C o Küpsetada seni kuni sisetemperatuur on 60 o C o Soojalt või külmalt serveerida NB! – 56 o C juures ahjust välja võtta ja lisada meresool ja pärgament. Kui liha on ahju pannes toatemperatuuriga on parim tulemus Pihv, lehtbiifstek Üldiselt veise välisfileest o Kaal 120 – 150g o Lõigatakse 2 – 2 ½ cm lihalõik o Vasardatakse Lehtbiifsteek Vormtakse – ovaalne, ümmargune NB! EI PANEERITA ENNE KUUMUTAMIST Määritakse pealt õliga Praetakse, röstitakse. 6
Valmista vedel taigna mass: 25g pärmile lisa 2sl vett. Lisa veel 3dl vett ja jahu, et saaksid vedela taigna. 2. Jaga taigen võrdselt kolme klaasi 3. Märgi markeri ja märkmepaberi abil taigna tase ja milline klaas on millise sisaldusega. 4. Kolmele klaasile lisa eri kogus suhkrut ja jäta need seisma samale temperatuurile 5. Ülejäänud kolmele klaasile lisa kõigile 2tl suhkrut, aga aseta need erinevatele temperatuuridega kohtadele. (nt üks külmkappi, teine toatemperatuuriga kohta ja kolmas soojaveevanni ca. 60ºC) 6. Hoia klaase nendes tingimustes 20 minutit 7. Mõõda taignataseme muutus ja kanna need tabelisse TULEMUSED Tabel 1: Suhkrukoguse erinevused katseklaasis Suhkru kogus klaasis 1tl 2tl 5tl Kõrgus enne 4,5cm 4,5cm 4,5cm
3. kiht: oludele vastav parafiin Kui suusad ei libise on kasutatud liiga sooja ilma määret libisemisosas või pandud suusad liiga pidama. Sel juhul tuleb määre keskosas paremini laiali hõõruda või hoopis osa määret kaabitsaga eemaldada. SUUSKADE HOIDMINE Sobivaim paik suuskade hoidmiseks nii talvel kui ka suvel on panipaik temperatuuriga 15-20oC. Kui hoiuruum on külmem, tuleb suusad tuua enne määrimist toatemperatuuriga ruumi soojenema. Suusad ei tohiks olla küttekehade läheduses, kus nad üle kuumenevad. Kõik suusad tuleb enne ära panekut määrdest puhastada, sest mõned määrded võivad suve jooksul suusapõhja rikkuda. Saapad tuleb puhastada ja sisse määrida, riietus pesta ja korrastada. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes
Klassifikaator-muudab liimkile elastsemaks 5. Antiseptik-tõstab loomsete liimide roiskumiskindlust 6. Kõvasti ehk kõvendi-soodustab vaikude üleminekut tahkesse olekusse n:oblikhape jne Liimainete tähtsamad omadused 1. Liimimistugevus-määratakse kindlaks tammest või saarest katteklotsi abil proovikehaga katki nihutamise teel liimimis tugevus: 2. Veekindlus määratakse kindlaks proovikeha 24h leotiamisega toatemperatuuriga vees või ühetunnise keetmisega ,kui pärast seda pole liim tugevus pole langenud üle 30 % võib liimi lugeda veekindlaks 3. Roiskumiskindlus-esineb loomsete liimide juures,vaikliimid on täiesti roiskumiskindlad. 4. Nakkumis kiirus,või ka zeleestumine 5. Liimlahuse säilimisaeg 6. Liimi kattevineeri läbiimbuvus 7. Tähtis on teada kas liim on termoplastne ehk termplastne või termoreaktiivne
Kõrgsüsiniku (C = 1,2 %) terase korral austeniseerimisel kasutatakse temperatuur 1100 1180 0C . Jahutamisel pliivannis austeniit laguneb isotermilistes tingimustes, mis annab ühtlase peeneteralise perliitstruktuuri suure plastsusega. 6) Terase töötlemine külmaga kasutakse jääkausteniidi vähendamiseks peale karastamist. Süsinikusisaldusel terases üle 0,5 % martensiitmuutuse lõpptemperatuur langeb alla nullgraadi ja karastamisel jahutuskeskkonnas toatemperatuuriga martensiitmuutus ei lähe lõpuni, tulemusena terases peale martensiiti jääb muutmatuna ka osa austeniiti (vt. joon. 6.9). Jääkausteniit vähendab terase kõvadust ja olles toatemperatuuril metastabiilseks faasiks ajaga muutub martensiidiks. See muutus kutsub esile terase mahulised muutused, kuna martensiit on suurema mahuga võrreldes austeniidiga, paljudel juhtudel see on täiesti lubamatu, näiteks mõõduriistades. Martensiidi hulga suurenemine töötlemisel
annaabi.ee 
