August Weizenberg Sündis võrumaal, Erastvere vallas, kingsepa pojana. Õppis kanepi kihelkonna koolis. Uuemõisas õppis tisleriks. Esines põllu ja käsitööseltsi näitusel tööga ,,Mosaiikne nõelatoos". Erastvere mõisas hakkas tööle tislerina. 1862 sõitis Saksamaale, töötas tislerina Frankfurdis, hiljem Berliinis. Täiendas end Berliini Kunstide Akadeemias pühapäevastes joonistamise ja voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt. Taotleb skulptori vabatiplomit, mida ta ei saa. 1869 kingib Vanemuise Seltsile
Ema ja Marie asusid elama Saamuli Jaani juurde. Viis aastat õppis ja elas Weizenberg tisler Hektori juures. Sellipaberi saamiseks pidanud ta töötama kuueski aasta, kuid meister kauples talle tislerikoha Erastvere mõisa. Esimene aasta maksti talle ette, et saada tööriistad. Ta oli kaubaga rahul, kuid Jõksi jäi tema noorusearmastus, Hektori vanem tütar Anette. Erastvere mõisasse asumisega 1858. aastal algas Weizenbergi tegevus tislerina. Ta töötas innukalt ja püüdis läheneda ülesandele loovalt. Tema esimene suur töö oli Paul von Ungern-Sternbergi poegade jaoks valmistatud õppetahvel. Järgmisena tuli tal teha kapp mõisniku sünnipäevaks. Mõisnik oli osava tööga rahul ja kadus soov mööblit osta välismaalt. Aastate möödudes kasvas Augusti 4 palk. Esimese aasta töötasuks oli nelikümmend rubla, teisel aastal seitsekümmend viis ja kolmandal sada rubla
kutsealade ja tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukas tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit . Kutsestandardid koostab ja nende omistamiseks eksamite läbiviimist koordineerib Sihtasutus Kutsekoda Kutse omistab Mööblitootjate liit. I kutsetaseme taotlemisel on nõutav tisleri kutsestandardile vastavalt koolitust või 1- aastast töökogmust tislerina II kutsetaseme taotlemisel vähemalt põhihariduse olemasolu ning tisleri kutsestandardile vastvalt koolitus või 3- aastane töökogemus tislerina III kutsetaseme taotlemisel vähemalt keskharidust, juhendamise kogemust ning tisleri kutsestandatrdile vastavalt koolitust ja 3- aastast töökogemust tislerina või 5- aastast töökogemust tislerina . Materjalide valik ja nende ettevalmistamine töötlemiseks .
Statistika ju näitab, et käärid sinikraede ja valgekraede palkade vahel on üüratult suured. Selle asemel, et muretseda kutsehariduse maine pärast, peaksid tööandjad mõtlema hoopis sellele, kuidas parandada kutsekoolides õpetatavate erialade lihtsate tööde prestiii. Ja nad võiksid näkku vaadata tõsiasjale, et paljuski tuleneb töölise ameti kehv maine viletsast palgast. Milline noor unistab sellest, et töötada 3500-kroonise kuupalga eest ehitaja, koka või tislerina? Või koostada 3000-kroonise brutopalga eest elektroonikaseadmeid? Just sellised olid Tallinna tööhõive-ameti eilsed pakkumised. Seejuures pole raha ainus, mille abil lihtsate tööde tegijate eneseväärikust tõsta saab. Üks abinõu oleks ka demokraatlikum juhtimine paraku on aga Eesti tööandjad tuliselt vastu sõdinud ametiühingute soovile seada ettevõtetes sisse üksikasjalik töötajate informeerimise kohustus ning kaasata töötajaid otsustamisse.
Lapsepõlv August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 . Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Kõige vanem vend Ado töötas mõisates tislerina, Jaanist sai aga koolmeister Penuja vallas Niitsaadul. Seega elas August lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta
AUGUST KITZBERG LAPSEPÕLV August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Peres oli kolm poega: Ado, Jaan ja August. Vanem poeg Ado töötas mõisates tislerina, Jaanist sai koolmeister Penuja vallas Niitsaadul. August oli kõigist kolmest vennast kõige noorem (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.ht m). Ta elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister
19 Rakvere Ametikool Egert Moones Kokkuvõte Lõputööna tegin 9 aknalengi Mahu puhkemaja sööklale. Tööga ei ole täiesti rahul, kuna masinad millel töötasin ei ole kõige täpsemad ja selle tagajärjel tekkisid osadel detailidel defektid. Tegemist oli Rakvere Ametikooli tellimusega, kus oli suur hulk detaile ning kahjuks ei olnud võimeline õigeks tähtajaks valmis teha. Tulevikus aga loodan ka tislerina tööle saada, kuna see eriala huvitab mind. 20 Rakvere Ametikool Egert Moones Kasutatud kirjandus Raamatud: Puutööraamat Puutöömeistri käsiraamat 21
- Tammsaare ja Raudsepa portreed - Katsetanud ka ekspressionismi (surmaga seotud teemad) nt. ,,Vabaduse sünd", ,,Ulguv koer" (ühe tuglase novelli lõpus, akvarell). - 1930ndatel linna ja maa vaated nt. ,,Tartu talvised vaated". - Pühendus õpetamisele - Süvenev alkoholism, 1939 vallandatakse Pallasest, 1940 enesetapp K. Mägi (1878- 1925) - Eesti maastikumaali eeskuju - Pärit Hellenurmest, esialgu töötas Tartus tislerina, tahtis skulptoriks saada 1905 visati Stieglitzist välja, huvi maalikunsti vastu, jätkab õppimist Pariisis, suviti käinud Norras, parimad tööd tagasi Eestisse pöördudes. - Esialgu jääb Triigi varju, pole nii palju stiile vahetanud - Mõjutatud postimpressionismist, natuke ka ekspressionismi - ,,Töö", ,,Õhtu" maastikuvaated, kujutas sõda, surma - 1912 Eestisse, oli joonistusõpetaja - 1914 erakunstikool Tartusse
annaabi.ee 
