ühtsekirjakeele võiduleppääsu. Kirik-Luteriusu kirik,ametlikuks riigiusuks kreeka-ketoliku õigeuks.Tõusulainel vennaste liikumine.1859a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine. Seltsid-1838,Faehlmann, õpetatud Eesti Selts; eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.1842 loodi tallinnas eestimaa kirjanduslik ühing. Haritlaskonna tekkimine-Väheste eesti soost tippharitlaste kõrval, kelle arv 19.saj teisel poolel hakkas jõudalt kasvama, moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumik, ,,maa sool"-rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Rahvusliku liimuse eeldused: eesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonnateke, koolihariduse levik..Eesmärgid: emakeelse hariduse edendamine, silmaringi laiendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine, väljaarendada eliitkultuur, et vähendada saksa kultuuri mõju.
Ühiskonna ümberkorraldamine on võimalik rahulikul teel. Üldine valimisõigus tagab sotsialistidele esindatuse parlamendis. Seal viivad nad läbi seadused ühiskonna ümberkorraldamiseks. Õiglane ühiskond on demokraatlikult valitsetav. Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise etapid: 1) kirjanike, kunstnike, teadlaste ja teiste tippharitlaste kantud rahvuskultuuriline liikumine 2) haritlaskonna laiemaid ringkondi (üliõpilased, kooliõpetajad) hõlmav liikumine 3) seltsiliikumise etapp koondas rahvuse ulatuslikumaid kihte nii elukutse (käsitöölised, kaupmehed) kui ka tegevusalade (võimlemisrühmad, laulukoorid) järgi 4) poliitiline liikumine, mis võitles rahvahariduse edendamise eest 5) võitlus omariikluse saavutamise eest oli rahvusliku liikumise kõrgeim etapp.
Üliõpilasliikumine Pärast Viini kongressi (1815) Saksamaa killustatus püsis, kuigi Saksa riikide arv vähenes 34- le, millele lisandus neli vabalinna (Lübeck, Hamburg, Bremen, Mainiäärne Frankfurt). Viini kongressi otsusel moodustasid need riigid ja vabalinnad Saksa Liidu, mille kõrgeim organ oli riigipeadest või nende esindajatest koosen Liidupäev. Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid, kes arendasid edasi eelneva perioodi tippharitlaste seisukohavõtte. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool, mis asus Saksi-Weimari suurhertsogkonnas, kus valitses suhteliselt vabameelne ja haridust soosiv õhkkond. 1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada Saksa ajaloo kahte suurt tähtpäeva: luterliku reformatsiooni 300. Ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva. Osavõtukutsed saadeti teistessegi kõrgkoolidesse ning 17.oktoobril 1817 saabus Jenasse umbes 500 tudengit 11 Saksa ülikoolist
1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806- 1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus
- Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806-1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 10 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19
Jakob Hurdale saatis kaastööd ligemale 1400 inimest. Mattias Johann Eisen koostas ja andis välja hulga folklooriainelisi rahvaraamatuid. 1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste abiga üles kirjutama eesti rahvaviise. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need nn vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). 19. sajandil olid eesti kultuurielu kandvaks jõuks väheste tippharitlaste kõrval peamiselt külakooliõpetajad, köstrid ja vallakirjutajad, kelle tegevus jäi heast tahtest hoolimata ikkagi asjaarmastajalikule tasemele. Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants Laikmaa. Viimane asutas 1903. aastal Tallinnas, K. Raud järgmisel aastal Tartus ateljeekooli. Peatselt hakati korraldama juba eesti kunsti ülevaatenäitusi (esimene 1906). Kiire arengu tegi läbi teatrielu
Kontrrevolutsioon on võitlus (ka relvastatud võitlus) revolutsiooni-eelse riigikorra taastamiseks. Klassid on ühiskondlikud rühmitused, suured vastandlike huvidega inimrühmad. Rojalism on kuningavõimu pooldamine. RAHVUSLIK LIIKUMINE Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise etapid on olnud järgmised: 1) kirjanike, kunstnike, teadlaste ja teiste tippharitlaste kantud rahvuskultuuriline liikumine, eliidi liikumine ehk elitaarne etapp 2) haritlaskonna laiemaid ringkondi (üliõpilased, kooliõpetajad) hõlmav liikumine 3) seltsiliikumise etapp koondas rahvuse ulatuslikumaid kihte nii elukutse (käsitöölised, kaupmehed) kui ka tegevusalade (võimlemisrühmad, laulukoorid) järgi 4) poliitiline liikumine, mis võitles rahvahariduse edendamise, sh ülikooli
esseeride juhte. Protsesside käiku kajastati laialdaselt ajakirjanduses, toimusid miitingud tehastes jne, kus pidi rahvas hukka mõistma sotsdem ja esseeride tegevuse. Kohtuotsused olid reeglina väga karmid. Mitmed esseerid ja sotsid mõisteti surma, aga pärast seda tekkis enamlastel võimalus näidata ka oma humaansust, enamlikul juhtudel surmaotsused tühistati Rahvakomissaride Nõuk poolt, asendati surmaotsus pikaajalise vanglakaristusega. 1921-22 rakendati omapäraseid repressioone tippharitlaste vastu- kirjanikud, kunstnikud, teadlased, need, kes polnud nõus enamlastega koostööle minema- neid hakati NL Vm-lt sunniviisiliselt välja saatma tagasipöördumisõiguseta. Kõige tuntumaks sai lugu sellest, kuidas 1922 suvel koguti üle Vm kokku 160 tippharitlast koos perekondadega, laaditi laeva peale ja saadeti kogu laevatäis NL Vm-lt välja. Hiljem, 30ndate terrori ajal oleks need inimesed ilmselt lihtsalt maha lastud. Samas pol
annaabi.ee 
