16 Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme osa: 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.17 Seega on õigusnorm üles ehitataud tingimuslausena: Kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon).18 Selline loogiline struktuur on omane ka teistele sotsiaalsetele normidele. 3.1. Hüpotees „Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda.“ 19 Määratluse astme järgi eristatakse hüpoteesi järgnevalt: 1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. 2
-ülemineku ja lõppsätted, kehtetuks tunnistavad sätted- kas seadus jõustus, muutumised kuidas muutub, siis sätted peavad ka muutuma. Regulatiivne - (käskivad, keelavad – käitumist reguleerivad) (reguleerivad inimeste käitumist, sätestavad mida teha võib ja kuidas. Määrab meie õigusi ja kohustusi) Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm on oma struktuurist tulenevalt üles ehitatud tingimuslausena Põhjus karistus tagajärg KUI (hüpotees) – SIIS (dispositsioon) – VASTASEL JUHUL (sanktsioon) H-S- on kindlasti karistus seadus Igal elemendil H-D-S on oma kindel tähendus: - Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi; - Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi (näitab mis on õige ja tagajärg);
Teiseks saab õigusnorme liigitada reguleerimisobjekti järgi ja samas ka reguleeritavate suhete iseloomu järgi. Veel on võimalik liigitada ajalise kehtivuse, territoriaalse kehtivuse, ettekirjutuse iseloomu ja täidetava funkstiooni järgi. Ka vastavalt regulatsiooni viisile võib norme eristada. Viimase puhul on võimalik normid liigitada veel omakorda keelavateks, kohustavateks ja õigustavateks. Igal õigusnormil on ka loogiline ülesehitus ehk struktuur. Õigusnorm on üles ehitatud tingimuslausena: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon). Vastavas lauseskeemis näitab hüpotees õigusnormi kehtivuse tingimusi, dispositsioon vajaliku käitumist ning sisaldab subjekti õiguseid ja kohustusi, sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele
Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist: Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimused Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon) 6) Õigusnormi tähistamine. Õigusnormid on kõik meie seadused (lisaks ka muud õigusakid, mis on seadustloovad). Seega selle tähistuseks on õigusnormide kogumis paragrahv (§). 7) Õigusnormide liigid ja liigituse alused. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste abil. Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud:
3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni). Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa): 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3) sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 1) Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused
juriidilised kohustused. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele. 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume,
subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 25. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti 13 mängureeglitele. 26. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused
annaabi.ee 
